Eksponentfunktsiooniks nim. funktsiooni , c kuulub hulka R, a > 0, a 1 x kuulub hulka R Kasvamisvahemikuks nim. argumendi väärtuste hulka, mille korral iga x2 > x1 korral f(x2) > f(x1). Kahanemisvahemikuks nim. argumendi väärtuste hulka, mille korral iga x2 > x1 korral f(x2) < f(x1) Funktsiooni ekstreemumkohtadeks nim. argumendi väärtust, mille korra funktsiooni kasvamine läheb üle kahanemiseks või vastupidi. Eksponentfunktsioonil ekstreermumkohad puuduvad. Käänukohaks nim. argumendi väärtust, mille korral graafiku ülemik läheb üle kasvamisele või vastupidi. Eksponentfunktsiooni käänukoht puudub.
sajandil. Varasest avastamisest hoolimata pakuvad nad aga suurt huvi ka tänapäeva matemaatikutele, omades väärtust nii teoreetikute kui praktikute jaoks. Nende uurimisele on pühendatud 4 korda aastas ilmuv ajakiri, neid käsitletakse ka paljudes teistes väljaannetes ja tähtsamaid uurimistulemusi avaldatakse tihti raamatutena. Kõige selle põhjuseks on ilmselt just nende arvude lai rakendatavus ja üldistatavus. Nimelt põhineb suur osa looduslikest protsessidest kas eksponentfunktsioonil (ex) või siis just diskreetsetel rekurrentsetel jadadel, millistest lihtsaimaks ehk ongi Fibonacci jada. Siiski on imestamisväärne, et siiani leitakse uusi viise nende arvude rakendamiseks, nii börsi liikumiste ennustamiseks, õnnemängudes võitmiseks ning algoritmide keerukuse hindamiseks. Huvi pakuvad kindlasti ka puhtalt arvuteoreetilised tulemused, mida arvude pikast ajaloost hoolimata siiski pidevalt juurde avastatakse. Niisiis on Fibonacci arvude näol tegu vägagi unikaalse
Kokkuvõte Varasest avastamisest hoolimata pakuvad nad aga suurt huvi ka tänapäeva matemaatikutele, omades väärtust nii teoreetikute kui praktikute jaoks. Nende uurimisele on pühendatud 4 korda aastas ilmuv ajakiri, neid käsitletakse ka paljudes teistes väljaannetes ja tähtsamaid uurimistulemusi avaldatakse tihti raamatutena. Kõige selle põhjuseks on ilmselt just nende arvude lai rakendatavus ja üldistatavus. Nimelt põhineb suur osa looduslikest protsessidest kas eksponentfunktsioonil (ex) või siis just diskreetsetel rekurrentsetel jadadel, millistest lihtsaimaks ehk ongi Fibonacci jada. Siiski on imestamisväärne, et siiani leitakse uusi viise nende arvude rakendamiseks, nii börsi liikumiste ennustamiseks, õnnemängudes võitmiseks ning algoritmide keerukuse hindamiseks. Huvi pakuvad kindlasti ka puhtalt arvuteoreetilised tulemused, mida arvude pikast ajaloost hoolimata siiski pidevalt juurde avastatakse
annaabi.ee 
