muutuja x iga väärtuse korral hulgast X on . Näited: , 2. On antud võrrand . Ilmutada selle võrrandiga määratud funktsionaalne sõltuvus y = f(x)! On kaks funktsionaalset sõltuvust: ja 3. Esitage 2 paarisfunktsiooni näidet ja kujutage nende graafikud! Paarisf-n: 4. Esitage 2 paaritu funktsiooni näidet ja kujutage nende graafikud! Paaritu f-n: 5. Nimetage elementaarsed põhifunktsioonid! Astnef-nid, eksponentf-nid, logaritmf-nid, trigonomeetrilised f-nid, arkusf-nid 6. Mis on astmefunktsioon? Esitage astmefunktsiooni näide ja koostage selle graafik! Astmef-n on funktsioon, kus f-n on reaalarvulises astmes. 7. Mis on eksponentfunktsioon? Esitage eksponentfunktsiooni näide ja koostage selle graafik! Eksponentf-n on f-n milles sisaldub e ( ....), mis on võetud astmesse x. 8. Mis on logaritmfunktsioon? Esitage logaritmfunktsiooni näide ja koostage selle graafik!
4.Perioodiline f-n-parajasti siis, kui leidub niisugune reaalarv t, et tekib võrdsus iga MP punkti puhul. Märkus: kui f-n perioodiline=> t on lõpmata palju=> min t =T periood=> näit ting f-nil t>0 4. Liitfunktsioon Funkts, mille argumendiks ei ole sõltumatu muutuja, vaid tema mingi funktsioon, nim liitfunkt-niks sõltumatu muutuja suhtes y=f(u) u=u(x), Märkus: sisalduvus võib olla mitmekordne 5. Põhilised elementaarfunkts. 1)astmefunkts y=xa; a IR (nii murrulised, kui negatiivsed) 2)eksponentf-n y=ax, a 1, astmef-ni puhul on muutuja konstantses astmes , eksponentf-ni puhul on muutuja muutuvas astmes 3)logaritmf-n y=log ax, a>0, a 1 4)trig. F- nid y=sinx; cosx;tanx;cotx 5)arkus f-nid y=arcsinx;... NB 2ja 3 ning 4 ja 5 on pöördf-nid. Elementaarf-n saadakse põhilistest elementaarf-nidest aritmeetiliste tehete +liitf-nide moodustamise abil *täisrats f-nidpolünoomid *murdrats f-nidpolünoomide jagatis *irrats f-nidmurrulised astendajad 6.Tõkestamatult kahanev ja kasvav suurus
Graafiku y=f(x)+b saame siis, kui f-ni 72. Üleminek logaritmi ühel aluselt teisele y=f(x) nihutada mööda y-telge log b x log a x = y = f ( x) log b a F-ni y=|f(x)| graafiku saame siis, kui 73. Logaritmfunktsioonigraafik fraafiku y=f(x) osad, mis paiknevad x- Eksponentf-ni y=ax pöördf-ni y=logax teljest allpool, peegeldame x-teöje suhtes F-nid y=ax ja y=logax on teineteise 64. Liitfunktsioon pöördf-nid 65. Pöördfunktsioon I. Nende graafikud on sümm.sirge y=x Pöördf-nide graafikud on sümmeetrilised suhtes sirge y=x suhtes II. F-ni y=ax määr.pk (X)on f-ni y=logax 66
annaabi.ee 
