Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"eksponeerumine" - 3 õppematerjali

Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud
23
doc

Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud.

protsessi pidurdamise korral IC50, mis vastab inhibiitori doosile, mis põhjustab poole maksimaalsest pidurdusest. Suukaudse mürgistuse korral väljendatakse mürgi annuseid mg või g mürgitatu kehamassi kg või ka kogu tinginimese kohta kehamassiga 70 kg (pestitsiidide korral 50 kg). Mürgistuse e. intoksikatsiooni raskusastme ja ravi tõhususe hindamiseks on väga oluline määrata mürgi kontsentratsioon eelkõige vereplasmas aga ka organismi erinevates kudedes. Eksponeerumine (kontakt, mõju) võib olla: akuutne: kontaktiaeg toksikandiga lühem kui 24 tundi, enamasti ühekordne; subakuutne: tavaliselt korduvkontakt kuni ühe kuu jooksul; subkrooniline: kontaktiaeg 1-3 kuud; krooniline: kontaktiaeg pikem kui 3 kuud. Tavaliselt pidev igapäevane kontakt toidu kaudu. Loomkatsete korral looma elu aeg. 5. Ainete imendumise põhiteed ja mehhanismid. Kow mõiste ja tema rakendamine . Imetajate organismi võivad võõrained e

Toit → Toitumise alused
49 allalaadimist
Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta
40
doc

Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta

Surmav doos (LD) on toksikandi kogus, mis põhjustab ravi puudumisel inimese (looma) surma. Surmavate annuste hulgas eristatakse absoluutset (LD100), minimaalset (LDmin) ja keskmist (LD50). Eksperimentaalses toksikoloogias on kõige laialdasemalt kasutatav LD50, mida saab leida just logaritmilises töötluses ning mis akuutselt manustatuna põhjustab 50% katseloomade surma 3. Kontakti ja vastuse mõisted ja liigid. · Eksponeerumine (kontakt, mõju) võib olla: akuutne: kontaktiaeg toksikandiga lühem kui 24 tundi, enamasti ühekordne; subakuutne: tavaliselt korduvkontakt kuni ühe kuu jooksul; subkrooniline: kontaktiaeg 1-3 kuud; krooniline: kontaktiaeg pikem kui 3 kuud. Tavaliselt pidev igapäevane kontakt toidu kaudu. Loomkatsete korral looma elu aeg. Mürgistus võib olla kas kohalik või süsteemne, silmapilkne või viivitatud, pöörduv või pöördumatu. 4. Ainete imendumise põhiteed ja mehhanismid

Keemia → Biokeemia
36 allalaadimist
Üldbioloogia materjal
62
doc

Üldbioloogia materjal

b) valke sisaldavad c) lipiiide sisaldavad Plastiidide üleminekud Kloro-; kromo- ja leuko üleminek 1. kloroplast läheb üle kromoplastiks ­ viljade küpsemine,nt. Roheline tomat läheb kollaseks või punaseks. 2. Kloroplast läheb leukoplastiks ­ rohelised taimed muutuvad pimedas. Näiteks suvel muru peal oleva nõu all on teistsugune muru. 3. Kromoplastid lähevad kloroplastideks ­ taimede säilitusjuurte eksponeerumine. Näiteks porgand, kaalikas naeris, aga peet ei lähe. 4. Leokoplastid kloroplastideks ­ kartuli mugulad valguse käes nii kasvu ajal kui ka pärast saagi korjamist.(kartulid muutuvad roheliseks ja neid ei või süüa, sest tekivad mürgised alkoloidid: solaniin ja sakoniin( klorofüll pole mürgine). Rakutuum · Juhib elu tegevust · Vastutab palju nemise eest Mõlemat ülesannet täidab üks tuum

Bioloogia → Üldbioloogia
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun