Eksponeerituse koondiseloomustus Eksponeerituse analüüsi tulemused võetakse kokku eksponeerituse koondkirjelduses, mis näitab, kas kontseptuaalses mudelis tehtud hüpotees eksponeerituse kohta vastab tegelikkusele ning annab vastuse küsimustele: - kus eksponeerimine toimub - millal eksponeerimine toimub - kui suur on eksponeeritus - kui suur on eksponeerituse tõenäosus - millised määramatused on eksponeerituse hinnangus.´ Eksponeeritust võib mõõta nii punktväärtustena või muutlikkust kirjeldava funktsioonina. Ökoreaktsiooni koondiseloomustus Analoogiliselt eksponeerituse koondkirjeldusega võtab ökoreaktsiooni koondkirjeldus kokku ökoreaktsiooni analüüsi tulemused nõnda, et neid oleks mugav kasutada sellele järgneval riski iseloomustamisel. Koondkirjelduses peab vastama küsimustele: - millistes ökosüsteemi elementides mõju avaldub - milline on mõju iseloom - milline on mõju suurus
kestel jälgima. Tagasivaatav uuring ehk retrospektiivse uuring tugineb aga ekspositsiooni ja haiguste iseloomustavale infole, mis on kogutud kunagi varem, minevikus. Samas tuntakse ka segatüüpi uuringut, milles on ühendatud edasi ja tagasivaatava uuringu tunnusjooned. Juhtkontrolluuringud. Enamiku haiguste korral on uute juhtude esinemine suhteliselt harv sündmus. Seega kohortuuringus, tagamaks küllaldast juhtude arvu, tuleb teada paljude isikute eksponeeritust ja jälgida neid pikka aega. Lahenduseks on kasutada infot ekspositsiooni kohta mitte kogu uuringurahvastikus, vaid sellest moodustatud valimis. Selline lähenemine on omane juhtkontrolluuringule ehk haigelähtesele uuringule. Haigestumiskordaja ligikaudne arvväärtus on umbes kaks korda suurem eksponeeritutel, võrreldes Juhtkontrolluuring [Case-control study] uuring, mis alustab uuritava haigusega loomade (või
kapslid, suurus, viburid), stabiilsus (füüsiliste tegurite taluvus temperatuur, ph, niiskus), antigeensed omadused ja geneetiline stabiilsus Sõltuvad tekitaja omadused (seotud peremehega) kontagioossus, patogeensus, virulentsus, immunogeensus, immunogeenne osa, peremeesorganismide ring, koespetsiifilisus 20.Too näited haiguse keskkonnadeterminantidest, kuidas on need seotud haiguse epidemioloogiaga? Mõjutab peremeesorganismi vastuvõtlikkust, eksponeeritust haigustekitaja suhtes, mõjutab haigusjuhtude jaotumist populatsiooni erinevates osades * Füüsikaline keskkond topograafia (pinnase imavus halb, kõrgus, õhuvoolud, siirutajate geograafiline jaotumis), kliima (temperatuur, niiskus, sademed, aastaajad), pinnase iseloom (mikroelementide sisaldus, osakeste suurus, orgaanilised ained, lindude ja loomade väljaheited suurendavad vastavas keskkonnas seenhaigusi, pH) 21.Too näited peremehest tulenevatest determinantidest, kuidas need