). 11. Kirjas on osalaused enam erinevate sidenditega seotud (kus, kas, et, vaid) kui kõnes. 12. Kõneleja piiritleb oma üksused intonatsiooni abil (= transkriptsioonis punktid). Need ei lange alati kokku kirjale omaste (osa)lause piiridega. Sidend et nt hääldatakse tema ees oleva sõna külge, mitte ei panda kõrvallause algusesse (nö koma järele) nagu kirjas (a=sis=ma mõtsin=et on olemas ka nukuteater tegelikult elus). 13. Kõnelausetes on mitmeid eksplitsiitseid muudatusi ja parandusi: - autor takerdub ja kasutab jätku otsimiseks pause, partikleid (noh, nagu, t(ähe)ndab), kordusi (kõhurääkijad on on ka sarnased nukuteatrile) või häälikute venitusi (ja:: siis=noh see meestuttav.), - asendab ühe konstruktsiooni teisega (või=ükskõik=noh=mingit mingisugust marionetti; ja sis ema ütleb peene häälega talle et noh=et ema räägib imiku eest peenikese imiku häälega), - lisab sõnu tagantjärele juurde (ja ütleme tema meestuttav. (
Kui vanemad lapsed kord on organiseerimise kasulikkust mõistnud, rakendavad seda sageli, nooremad aga ei pruugi üldistada. o Tähelepanu suunamine – 4. ja 8.nda eluaasta vahel areneb strateegiana, mille kohaselt tuleb õppimiseks suunata tähelepanu ainult olulisele Metakgontisioon e. oskus oma teadmiste kujunemisega arvestada areneb kuni teismeeani Nii koolilastel kui ka täiskasvanutel on eksplitsiitseid tedvustatud faktiteadmisi ja implitsiitseid alateadlikke protseduurilisi teadmisi mõtlemisest ja mälust, sh arusaam ülesannete, strateegiate ja inimeste erinevusest. Enamik neist teadmistest on omandatud 5. ja 10. eluaasta vahel Näiteks: o Juba 2-aastased suudavad rakendada reegleid lausungite konstrueerimiseks ning mõne aja pärast neid reegleid sõnastada. o Samas keelduvad paljud 5- aastased tunnistamast, et nad midagi ära
10sed palju. Kui vanemad lapsed kord on organiseerimise kasulikkust mõistnud, rakendavad seda sageli; nooremad aga ei pruugi üldistada. Tähelepanu suunamine 4. ja 8.nda eluaasta vahel areneb strateegiana, mille kohaselt tuleb õppimiseks suunata tähelepanu ainult olulisele. METAKOGNITSIOON ehk oskus oma teadmiste kujunemisega arvestada areneb kuni teismeeani. Näiteks koolilastel kui ka täiskasvanutel on eksplitsiitseid teadvustatud faktiteadmisi ja implitsiitseid alateadlikke protseduurilisi teadmisi mõtlemisest ja mälust, sh arusaam ülesannete, strateegiate ja inimeste erinevusest. Enamik neist teadmistest on omandatud 5.-10.nda eluaasta vahel. Näiteks: Juba 2-aastased suudavad rakendada reegleid lausungite konstrueerimiseks ning mõne aja pärast neid reegleid sõnastada. Samas keelduvad paljud 5-aastased tunnistamast, et nad midagi ära on unustanud ning
annaabi.ee 
