tingimustega. Ärkvelolekut tagab ajutüve retikulaarformatsiooni aktiveeriv süsteem, une tekke tagab hüpotalamuse ventrolateraalne preoptiline tuum. Eristatakse 2 uneseisundit: REM-uni (kiired silmaliigutused, südame löögisagedus, vererõhk, kudede aktiivsus, kehatemp tõusevad, suurte lihaste halvatus, väiksemad tõmplevad, elavad unenäod) ja non-REM uni (unenägusid vähe, lihastoonus madal). Emotsioonid- afektiivne, vegetatiivne, miimiline komponent Mälu · Eksplitsiidne e deklaratiivne- numbriline mälu, keeleoskus, sündmuste mäletamine · Implitsiidne e protseduuriline- (alateadlik) rattasõidu-, joonistamisoskus Info salvestus toimub temporaalsagara mediaalsete struktuuridega (hipokampus). Kõnekeskused · Broca keskus vas frontaalsagaras- motorne kõnekeskus · Wernicke kõnek- sensoorne kõnek, kõnest arusaamine · Parem temporaalsagar- emotsionaalne kõnek Sensoorne süsteem · kemoretseptorid reageerivad keemilistele ainetele
… võivad kasutada sümboleid. … omavad mentaalseid representatsioone. … teevad koostööd ning omavad algelist arusaama teiste meeleseisunditest Inimkeele eripära ja omadused • Märkide hulk • Struktureeritus ja grammatika • Loovus Sotsialisatsioon on kultuuri edasikandumist tagav protsess, mille käigus omandab inimene kultuurikonteksti väärtused ja normid ja temast saab sotsiaalse grupi täisväärtuslik liige. • Toimub suures osas keele vahendusel. • Eksplitsiidne ja implitsiidne • Algab esimestest sotsiaalsetest kontaktidest Implitsiitne sotsialisatsioon Erinevused autobiograafilises mälus (episoodilise mälu alaliik) on seotud kultuuris domineerivate väärtuste ja hoiakutega. Autobiograafilise mälu ja erinevuste tekkimist vahendab keel Aasia päritolu inimeste autobiograafilised mälestused on hilisemast ajast ja mitte nii detailsed kui ameeriklaste omad
Sotsiaalse kognitsiooni neli tuumprotsessi • Tähelepanu – info valimine. On piiratud, mõjutatud konkreetsest inimesest ja olukorrast. • Interpreteerimine – infole tähenduse andmine. Väga palju erinevaid mõjutegureid. • Otsustamine – info kasutamine mulje kujundamiseks ja lõpliku otsuse tegemiseks. Mõjutavad eesmärgid, soovid, eelnev kogemus. • Mälu – olukordade salvestamine ja otsustamine, mida kasutada tulevikus. Eksplitsiidne mälu vs. Implitsiidne mälu. Sotsiaalse kognitsioon • Erinevad eesmärgid: - lihtsustada sotsiaalset maailma, kuna sots. maailm on väga keeruline - enda enesekuvandi (self-image) kaitsmine - kindlus oma otsustes – soov vältida kulukaid tagajärgi või vigu. Me mõtleme kogu aeg sellele Erinevad eesmärgid tingivad erinevad „stiilid“, erineva mõtlemismustri ning käitumise. Kognitiivne komplikatsioon. Aspergeri sündroom- ei mõista emotsioone, puudub võime
tähendab sõna "kass" Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip - "Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel)" Praiming teatud stiimul on mälus lühikest aega ja neid ära ei tajuta, kuid hiljem tuleb teadvustamata asi meelde Välklambimälestus neg. sündmused, kujuneb detailne mälupilt Mälu: eksplitsiidne - teadvustatud (semantiline, episoodiline) implitsiidne teadvustamatu (protseduuriline, praiming) Mälu protsessid: 1) salvestamine sõltub: materjali analüüsi sügavusest; episoodist ja selle tajumisest Aktiveerituse suunatus omandamisele: 1) tahteline või tahtmatu omandamine 2) köitvus 3) aktivatsiooniaste virged või unised Kordamiste arv ja omandamise metoodika: kohad, seosed (sarnasus, kontrast, ajalisus või ruumilisus)
tähendab sõna "kass" Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip - "Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel)" Praiming – teatud stiimul on mälus lühikest aega ja neid ära ei tajuta, kuid hiljem tuleb teadvustamata asi meelde Välklambimälestus – neg. sündmused, kujuneb detailne mälupilt Mälu: eksplitsiidne - teadvustatud (semantiline, episoodiline) implitsiidne – teadvustamatu (protseduuriline, praiming) Mälu protsessid: 1) salvestamine sõltub: materjali analüüsi sügavusest; episoodist ja selle tajumisest Aktiveerituse suunatus omandamisele: 1) tahteline või tahtmatu omandamine 2) köitvus 3) aktivatsiooniaste – virged või unised Kordamiste arv ja omandamise metoodika: kohad, seosed (sarnasus, kontrast, ajalisus või ruumilisus)
annaabi.ee 
