Värsikogud: "Fata-Morgana"-1918 (Indrotuktsioon) "Inimene ja Sfinks"-1919 (Verine sfinks) "Katastroofid"-1920 (Katastroof 1,2 ja 3) Ajaluule: "Indrotuktsioon"-1918 "Laul enesest 1"-1920 "Epiloog"-1920 "Anarhiline poees"-1920 Ajalaulude kogu: "Vahekorrad" Teos: Koos Eduard Vildega kirjutasid nad ühiskonnakriitilise ning natsionaalsotsialismi vastase koguteose: "Vastutusrikkal ajal"-1933 Lõppsõna: Johannes Vares Barbarus on eesti luuleloos tähtis ühelt poolt julge eksperimenteerijana, teisalt kui järjekindlalt vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Kasutatud materjal: http://www.kirmus.ee/erni/autor/barb_fo.html http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Vares 20.sajandi 1 poole Eesti kirjandus- gümnaasiumi kirjandusõpik Küsimused:
Esimene luuletuskogu ''Mulgimaa''; külalauliku-tppo, omapära tuleb esile huumori kaudu, luuletustes leidub ühiskondlikku satiiri. Modernistlik luule Eesti luules leidub näiteid futurismist, millele lisandusid kubism ja konstruktivism eeskätte kujutatavast kunstist tulnud voolud, millele iseloomulikke geomeetrilisi kujundeid ja kollaazitehnikas ülesehitust võib täheldada nii tollases eesti kujutavas kunstis kui ka luules. Johannes Barbarus (1890-1946) luuleloos tähtis eksperimenteerijana ja järjekindlalt vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Modernistlikud luulekogud: ''Geomeetriline inimene'' (1924), ''Multiplitseerit inimene'' (1927). Modernistliku luuletused on läbimõeldult ja eriliselt üles ehitatud; konstrueeritud. Iseloomulikuks on teksti paigutamine kahele (või mitmele) tasandile. Realism ja uusromantism Kaks suurt kirjandusvoolu: uusromantism ja realism. Juhan Sütiste oli realistliku luule tähtsaim esindaja. Romantismi uus jõuline puhang tuli 1930.
Neis pilatakse ühiskonnaelu ebakohti, inimeste raha- ja karjäärihimu. ("Mulgimaa"-luulekogu) 1920.aastate murdeluule vastaspoolel leidub eesti luules näiteid futurismist. Sellele lisandusid kubism ja konstruktivism- eeskätt kujutavast kunstist tuntud voolud, millele on iseloomulikke geomeetrilisi kujundeid ja kollaazitehnikas ülesehitust võib täheldada nii tollases eesti kujutavas kunstis kui ka luules. Johannes Barbarus oli eesti luuleloos tähtis ühelt poolt julge eksperimenteerijana, teisalt kui järjekindlalt vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Luulekogus "Geomeetriline inimene" loob Barbarus võrdpilte geomeetriliste põhikujundite abil- sirg-ja kõverjooned, kolm-ja nelinurgad, ringid jne. Tuntumaid luuletusi selles kogus on "Autoportree". Geomeetrilised jooned ja vormid annavad edasi autori hoogsat elutunnet, uusaegset kärarikast linnamiljööd, tehniseeruvat maailma. Barbaruse luuletused on läbimõeldult ja eriliselt ülesehitatud, konstrueeritud
jaanuaril 1643. aastal Inglismaal Woolstrophe'is, Lincolnshire'is. Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Newton alustas oma õpinguid kohalikus külakoolis. Hiljem suundus ta õppima Grammar Schooli'i Granthamis, kus ta elas kohaliku apteekri juures, kust sai alguse tema vaimustus kemikaalide vastu. On olemas arvamus, et tema vaimne kannatus sai täiendust ka elavhõbeda mürgitusest tema keemilistest katsetest. Newton oli tuntud laialt eksperimenteerijana elavhõbedaga. Elavhõbeda mürgitus on seotud haigusliku ärritatavusega, unetusega, vaimse hüperaktiivsusega neid nähtusi esines Newtonil kogu oma eluaja jooksul. Kaasaegsed uuringud Cambridge'i ülikoolis Newtoni juustest näitasid kõrget elavhõbeda taset. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Newtoni looming Aastal 1668 ehitas ta esimese teleskoobi. 1672. aastal hakkas ta põhjalikumalt uurima nähtusi
terane mõistus tal on. Varem oli ta olnud koolitöö vastu ükskõikne, sest teda huvitas rohkem igasugune käsitöö. (Nupuvere. www) Newton alustas oma õpinguid kohalikus külakoolis. (Backe 1984: 51) Hiljem suundus ta õppima Grammar Schooli'i Granthamis, kus ta elas kohaliku apteekri juures, kust sai alguse tema vaimustus kemikaalide vastu. On olemas arvamus, et tema vaimne kannatus sai täiendust ka elavhõbeda mürgitusest tema keemilistest katsetest. Newton oli tuntud laialt eksperimenteerijana elavhõbedaga. Elavhõbeda mürgitus on seotud haigusliku ärritatavusega, unetusega, vaimse hüperaktiivsusega neid nähtusi esines Newtonil kogu oma eluaja jooksul. Kaasaegsed uuringud Cambridge'i ülikoolis Newtoni juustest näitasid kõrget elavhõbeda taset. 5 Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. (Nupuvere. www)
annaabi.ee 
