(www.hot.ee/iffcool/Newton.doc) Lapsena oli Newton üsna nõrguke ja seetõttu sunnitud omavanuste mängudest eemale jääma. Selle asemel et laste tavaliste mängudega aega veeta, leiutas Newton oma isiklikud lõbustused, milles avaldus juba tema geniaalsus. Väidetakse, et Newton polevat olnud varaküps. See võib olla tõsi matemaatika seisukohalt, aga kui see ka muus osas kehtima peaks, siis tuleks mõistele "varaküps" leida uus definitsioon. Newtoni geniaalsust eksperimentaatorina võis kindlasti täheldada juba tema poisipõlve leidlikes mängudes. Leludeks, millega "mittevaraküps" poiss oma mängukaaslaste huvisid "teaduslikumatele" aladele püüdis juhtida, olid näiteks laternatega lohed külaelanike hirmutamiseks, vesirattad, nisu lumivalgeks jahuks jahvatav tuuleveski, päikesekellad ja üks aega näitav puitkell. Lisaks neile andekusele viitavatele tunnustele luges Newton erakordselt palju ja kandis iga liiki salapärased valemid ning huvitavad tähelepanekud
Veel meeldis talle veidralt liialdatud ja moonutatud olukordi kirjeldada. Almanahi „Nedra” tarbeks kirjutas ta kolm jutustust: „Diaboliaad”, „Saatuslikud munad” ning „Koera süda”, kus on tema kirjutamise iseloomulikke jooni hästi näha. Tema kõige kuulsamaks teoseks peetakse romaani „Meister ja Margarita”. Tema üks teostest on „Koera süda”, mille tegevus toimub 1924 ja 1925 aasta suvel Moskvas. Teose peategelased on professori, kirurgi ja eksperimentaatorina töötav Preobraženski, kodutu koer šarik, kelle nimeks saab peale inimorganite siirdamist šarikov ja dr. Bormental, kes aitas koerale aju operatsiooni teha. Professor Preobraženski avastas mooduse, kuidas inimesi nooremaks muuta, sisestades neile loomade näärmeid. Oma seitsme toalises korteris tal on patsientide vastuvõtt, kuid tema korterisse pannakse elama ka teisi inimesi. Professorilt nõutakse kahe toa vabastamist, kuid ta
Olles lapsena üsna nõrguke, oli Newton sunnitud omavanuste mängudest eemale jääma. Newton ei veetnud oma aega tavaliste laste mängudega, vaid leiutas oma isiklikud lõbustused, milles juba siis avaldus tema geniaalsus. On olnud väiteid, kus on kirjas nagu poleks Newton olnud varaküps. Matemaatiliselt seisukohalt võib see tõene olla, kuid kui see ka muus osas kehtima peaks, tuleks leida uus definitsioon sõnale "varaküps". Newtoni geniaalsust eksperimentaatorina võis kindlasti täheldada juba tema poisipõlve leidlikes mängudes. Leludeks, millega "mittevaraküps" poiss oma mängukaaslaste huvisid "teaduslikumatele" aladele püüdis juhtida, olid näiteks laternatega lohed külaelanike hirmutamiseks, vesirattad, nisu lumivalgeks jahuks jahvatav tuuleveski, päikesekellad ja üks aega näitav puitkell. Lisaks neile andekusele viitavatele tunnustele luges Newton erakordselt
avaldama alles 60- ndate aastate briti biitansamblid. ht-teist muutus 1950-ndate aastate lpul. Moskvas korraldati lemaailmne noorsoofestival. Et sinna saabus hulgaliselt nii vlisesinejaid kui ka klalisi, klas jlle keelu all olnud jazz. Eestit esindasid seal teiste seas Uno Naissoo ansambel Metronoom ning hilisemad tuntud solistid Heli Lts ja Kalmer Tennosaar. Vahelliks varasemate jazzorkestrite ja 60- ndatel aastatel loodud kitarriansamblite vahel oli Emil Laansoo, kes virtuoosse pillimehe ja eksperimentaatorina katsetas juba siis stuudios mitmekordset pealemngu. Ansambel mngis vga mitmesugust muusikat ja oli saatjaks paljudele lauljatele, kes hiljem endile solistina nime tegid. 60- ndate aastate popmuusikavoolud vib jagada: jazz- , biit- ja estraadimuusikaks. Jazzmuusika muutus keerulisemaks ja eraldus tantsumuusikast. Sellele kohale tuli biit. Seda tulekut vib vrrelda rocknrolli lbimurdega mujal. The Beatles jt. eeskujul tekkis ka meil poisiohtu asjaarmastajatest hulk kitarriansambleid. Lpuks
Olles lapsena üsna nõrguke, oli Newton sunnitud omavanuste mängudest eemale jääma. Newton ei veetnud oma aega tavaliste laste mängudega, vaid leiutas oma isiklikud lõbustused, milles juba siis avaldus tema geniaalsus. On olnud väiteid, kus on kirjas nagu poleks Newton olnud varaküps. Matemaatiliselt seisukohalt võib see tõene olla, kuid kui see ka muus osas kehtima pekas, tuleks leida uus definitsioon sõnale "varaküps". Newtoni geniaalsust eksperimentaatorina võis kindlasti täheldada juba tema poisipõlve leidlikes mängudes. Leludeks, millega "mittevaraküps" poiss oma mängukaaslaste huvisid "teaduslikumatele" aladele püüdis juhtida, olid näiteks laternatega lohed külaelanike hirmutamiseks, vesirattad, nisu lumivalgeks jahuks jahvatav tuuleveski, päikesekellad ja üks aega näitav puitkell. Lisaks neile andekusele viitavatele tunnustele luges Newton erakordselt
Üht- teist muutus 1950- ndate aastate lõpul. Moskvas korraldati ülemaailmne noorsoofestival. Et sinna saabus hulgaliselt nii välisesinejaid kui ka külalisi, kõlas jälle keelu all olnud jazz. Eestit esindasid seal teiste seas Uno Naissoo ansambel “Metronoom” nin g hilisem ad tuntud solistid Heli Lääts ja Kalmer Tennosaar. Vahelüliks varasemate jazzorkestrite ja 60- ndatel aastatel loodud kitarriansamblite vahel oli Emil Laansoo, kes virtuoosse pillimehe ja eksperimentaatorina katsetas juba siis stuudios mitmekordset pealemängu. Ansambel mängis väga mitmesugust muusikat ja oli saatjaks paljudele lauljatele, kes hiljem endile solistina nime tegid. 60- ndate aastate popmuusikavoolud võib jaga jazz- , biit- ja estraadimuusikaks. Jazzmuusika muutus keerulisemaks ja eraldus tantsumuusikast. Sellele kohale tuli biit. S eda tulekut võib võrrelda rock’n ’roll’i läbim urdega m ujal. “T h e B eatles” jt.
annaabi.ee 
