Inimese käitumise uurimine taandub valemile S R (S- stiimul, R- reaktsioon). Probleemsituatsioonid lahendatakse katse-eksituse (proovide ja vigade) meetodiga. Loomkatsete tulemusi käsitleti mudelina inimese käitumise mõistmises. 1930.a sattus biheiviorism kriitika alla (biheiviorismi teeneteks olid tähelepanu juhtimine käitumise sõltuvusele keskkonnast, klassikaliste õppimisalaste eksperimendiskeemide väljatöötamine, õppimisprotsesside seisukohalt seaduspärasuste avastamine, kuid seda tehti lihtsustatult, jättes kõrvale psüühika seesmise ehituse ja talitlusprintsiibid) ja jagunes reaks suundadeks (sh neobiheiviorismiks). · Gestaltpsühholoogia (saksa k Gestalt- konfiguratsioon, kuju) tekkis Saksamaal 20.saj alguses Max Wertheimer`i, Kurt Koffka ja Wolfgang Köhler`i (sünd Tallinnas) tööde põhjal
42 7 METALL KUI OPTILINE MATERJAL: PINNAPLASMONID (SURFACE PLASMONS) 7.1 Sissejuhatus 7.1 Tööpõhimõte 43 KÜSIMUS: 16) Mida tähendab pinnaplasmon? Kuidas ta tekib? 7.3 Kretschmanni eksperimendiskeem 44 7.4 Otto eksperimendiskeem KÜSIMUS: 17) Mis sarnasused ja erinevused Kretchmanni ja Otte eksperimendiskeemide vahel? 45 7.4 Mõõteseadme ehitus KÜSIMUS: 18) Selgitage lühidalt mõõtskeemi pinnaplasmonite mõõtmiseks? 46 7.4 Rakendused: DNA, proteiinide detekteerimine 47 8 OPTILISED METAMATERJALID 8.1 Sissejuhatus Metamaterjale defineeritakse raamatutes ja artiklites erinevalt. Kreeka keeles omab sõna ,,meta" tähendust ,,üle"
Oluliseks sündmuseks siin on B. Watsoni avaldatud artikkel, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest. Teadusliku psühholoogia aineks biheiviorismi järgi on inimese ja loomade jälgitav ja mõõdetav käitumine, mida mõistetakse liigutuste kogumina vastuseks ärritusele. Palju on tehtud loomkatseid. Biheivioristide põhiliseks teeneks on tähelepanu juhtumine käitumise sõltuvusele keskkonnast, klassikaliste õppimisalaste eksperimendiskeemide väljatöötamine ja mõnede õppimisprotsesside seisukohalt oluliste seaduspärasuste avastamine. Gestaltpsühholoogia tekkis saksmaal 20 saj alguses. Lähtutakse ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktureeritus. Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksik omaduse tunnetamisest. Oluliseks puuduseks selle suuna juures oli geneetilise lähenemise eiramine. Kuid g
annaabi.ee 
