seosed. Vaatleme juhtimisprotsessi kui pidevat omavahel seotud strateegilise juhtimise, plaanimise, protsesside korraldamise, arvestuse ja kontrolli, motiveerimise ja reguleerimise ahelat. Kogu ahelat koordineeritakse ühest kohast. Optimeeriv lähenemisviis Optimeerides juhtimistegevust, asendame kvalitatiivsed hinnangud kvalitatiivsete näitajatega. Kasutatakse inseneriteaduste, matemaatilisi ja statistilisi meetodeid, eksperdihinnanguid jne. Ülesandeks on leida optimaalsed seosed organisatsiooniliste, tehniliste ja majanduslike seoste vahel. Administratiivne lähenemisviis Reglementeeritakse funktsioonid, õigused, kohustused, määratakse kvaliteedi, kulude ja tegevuste kestuse normatiivid, juhtimissüsteemi elemendid normatiivsete aktide kujul. Direktiivne lähenemine rajaneb sunnil. Käitumuslik lähenemisviis 3
küsimustele vastamiseks ja probleemide lahendamiseks, teha ettepanekuid isikunimede moodustamist täpsustavate nõuete sätestamiseks, anda selgitusi isikunimede vastavuse kohta nimeseaduse nõuetele. Seejuures on komisjonil õigus saada isikunimede andmise ja kohaldamise küsimustele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt vastuseid, anda isikunimeseaduse selgitamiseks ja tutvustamiseks juhendeid ja selgitusi, saada nimeteadusliku usaldusasutuse isikunimeteemalisi eksperdihinnanguid. Seega loodaks keskne nimekorralduse küsimustega tegelev ekspertorgan, kuhu sellesuunaline tegevus koonduks. Seni on sama ülesannet täitnud vabatahtlikus korras Emakeele Selts ja Eesti Keele Instituudi ning ülikoolide töötajad. Nende kohustused ja õigused isikunimekorralduslikes küsimustes ei ole kusagil reglementeeritud, samuti ei ole nende tööd eraldi tasustatud. Riikliku isikunimekomisjoni loomine võimaldaks süstemaatilisemalt isikunimekorraldust edendada
[RT I 2003, 20, 120 jõust. 1. 07. 2003] § 20. Töötervishoiu Keskus (1) Töötervishoiu Keskus on Sotsiaalministeeriumi hallatav riigiasutus. September 2008 Tartu Kutsehariduskeskus [Lõike 2 sõnastus kuni 30. 06. 2003] (2) Töötervishoiu Keskuse ülesanded on: 1) teha töötervishoiu teadus ja rakendusuuringuid; 2) viia ellu töötervishoiuprogrammid; 3) anda eksperdihinnanguid töötervishoiuga seotud küsimustes ning teha kutsehaiguse ekspertiisi; 4) korraldada töötervishoiuarstide ja õdede ning teiste töötervishoiuspetsialistide täiendõpet; 5) koguda, analüüsida ja edastada töötervishoiuandmeid; 6) pidada arvestust kutsehaiguste kohta. [Lõike 2 sõnastus alates 1. 07. 2003] (2) Töötervishoiu Keskuse põhiülesanded on: 1) korraldada ja koordineerida töötervishoiualast tegevust riigis;