Saksa sõjaplaan - ka Schlieffeni plaan: prantsusmaa kiire purustamine, see järel vägede koondamine venemaa vastu, sõja võit 3-4 kuuga Prantsusmaa plaan - plaan17 - plaan vältida uut kaotust Saksamaale, tugev kindlustustesüsteem prants-saksa piirile, v.a. Belgia piir ; Lotringi ja Elsassi hõivamine(ajalooline seos), seejärel sissetung Saksamaale ja kogu sõjaplani ideeks oli hoogne pealetung. + Inglismaa ( neil puudus kindel sõjaplaan, oli valmis koostööks Prantsuse vägedega; ekspeditsioonikorpus 70 000meest) Venemaa - vähe ettevalmistunud, suur,kuid kehvalt varustatud armee, logistika probleemid, kaks rünnakusuunda: Ida-Preisimaa ja A-U. mõlemad prastsusmaa palvel A-U sõjaplaan - samuti mitmel rindel ; Lõunas Serbia vastu, Idas Venemaa vatu, Arvestamine Saksamaa toetusega RAHU Versailles` süsteemi loojad David Lloyd George - Suurbritannia peaminister Vittorio Orlando- Itaalia peaminister Georges Clemenccau - prantsuse peaminister
Soome sõdurid metsas • Soomlaste vastupanu murda ei suudetud. • Märtsi algul kriitiline olukord Viiburist lääne pool. • Algasid läbirääkimised. • Punaarmeelastel õnnestus vallutada vaid mõned Soome Lõhkemata piirialad. venelaste lennukipomm VÄLISABI SOOMELE • Otsesest abistamisest võttis osa 26 riiki. • Vabatahtlikud – kuni 12 000 meest. • Inglismaa-Prantsusmaa 57 000 meheline ekspeditsioonikorpus – Norra vabatahtlikud ei jõudnud kohale. • Suurim sõjatehnika tarnija oli USA. SÕJA TULEMUS • Punaarmee ei suutnud Soomet vallutada. • Stalin otsustas sõja lõpetada, kuna kartis Inglismaa ja Prantsusmaa asumist Soome poolele. • 12. märts 1940 kirjutati Moskvas alla rahuleping. • 13. märts kell 11 päeval lõppes sõjategevus kõigil rinnetel. • NSV Liit sai üle 10% Soome aladest. • Sõda oli lõppenud.
saatsid Venele vastu. Nii tekkis idarinne: Vene vs Sm, nende vahele jäi looderinne (Ida- Preisimaa), Vene ja A-U vahel oli edelarinne. See tingis, et Pariisi ei suudetud ümber piirata, sest põhjatiib oli liiga nõrk. Põhijõud oli kulunud ekspeditsioonikorpuse neutraliseerimisele. Seega plaan ebaõnnestus üldiselt. 2) Briti plaan oli sekkuda Eur-sse vaid ekspeditsioonikorpusega ja pidada üldiselt meresõda, anda liitlastele raha ja relvi. Kuid ekspeditsioonikorpus aeti laiali, seetõttu tuli Eur mandrile mehi saata polnud varem plaanitud. Nii nende sõjaplaan ei õnnestunud. 3) A-U plaan oli segane: anda löök Serbiale ja jätkata sõjategevust Vene vastu Visla ja Bugi alal. 4) Venel ega It-l plaani polnud. Rahulepped: Kokku 5 rahulepet: antante-sks (28.06.19) antante-austria (10.09.19) antante-bulgaaria (27.09.19) antante-ungari (4.06.20) antante-türgi (10.08.20). Kõigis rahulepetes olid üldised punktid: *kõik kaotajad pidid territ ära andma
eluliselt vajalike keskuste kaitseks. Puudus oli laskemoonast. Jalaväele jätkus seda vaid paariks kuuks, suurtükiväele aga vaid kolmeks nädalaks. Samal ajal olid Soome enda sõjatööstuse võimalused äärmiselt piiratud. Raskusi oli ka kütteõlidega. 12 Inglismaa ja Prantsusmaa kavandasid relvastatud interventsiooni Soome abistamiseks. Nende 57.000-meheline ekspeditsioonikorpus oli juba Inglismaa sadamates laevadele paigutatud, kuid Rootsi ja Norra valitsused keeldusid kategooriliselt ekspeditsioonivägede läbilaskmisest oma territooriumide kaudu. Vaatamata Soome valitsuse korduvatele palvetele jäi Rootsi ebasõbralik hoiakSoome suhtes püsima kuni Talvesõja lõpuni. Seetõttu jäi Soomel väga vajalik välisabi saamata. Neis tingimustes kujunes soomlaste põhiprobleemiks maapiiride kaitsmine. Jõudude vahekorra tõttu oli seegi ülejõukäiv
annaabi.ee 
