Kapitalism ja industrialism koos vastutavad selle eest, et hakati massiliselt kaupu tootma. Sellepärast oligi Marx nii kõva mees, et pea 200 aastat hiljem peetakse alateadlikult baas- pealisehitus struktuuri toimivaks: tootmisele reageerib pealisehitus ehk tehaste mõjul tekib kultuur, tarbimiskultuur. Ilmselt see siiski nii ei olnud. Tarbimine ei tekkinud tühjale kohale. Sellepärast saab tarbimise kaudu ajalugu natuke teise külje pealt vaadata. Hobhouse (1985): Euroopa ekspansioonil Vahemere teisele kaldale ei olnud miskit pistmist religiooni või kapitalismiga - sellel oli palju pistmist pipraga. Samamoodi avastati Ameerika kõrvalsaadusena piprajahil olles. Weberi protestantlik eetika, mis soosis kapitalismi, kuna kannustas kasinust ja säästmist, ei võta arvesse seda, et samal ajal kerkivat hedonistlikku mentaliteeti, mis nõudis mugavust ja luksust. See tähendab, et keegi pidi neid säästmise ja kasinusega saavutatud tooteid ka ostma ja neil
varasemate autorite töid, sh suulist loomingut. Laia haardega ajalugu, aga sealjuures on ka palju kõrvalepõikeid, detaile. Autopsia põhimõte kirjutada sellest, mida ise näinud ja kuulnud , kuid pigem küsitav, kas seda ka päriselt rakendatud on (st kas ta tõesti reisis nii paljudes maades, nagu ta ise väidab ja rääkis seal inimestega?). Teose struktuur põhineb idapoolsete impeeriumite ekspansioonil, ent lähtepunktiks allutatud rahvad, eriti edukas vastupanu. Aleksandria filoloogid jagasid hiljem teose üheksaks ja andsid igale osale nime mõne muusa järgi. 1.4. raamat räägivad Pärsia riigi esiletõusust ja mitmete hõimude varasemast ajaloost, sh on üsna lai ülevaade Egiptusest. 5.9. raamat Kreeka-Pärsia sõdadest. Hist. 1.1: teos on kirjutatud selleks, et ,,aja jooksul ei tuhmuks mälestuses inimeste
Kapitalism ja industrialism koos vastutavad selle eest, et hakati massiliselt kaupu tootma. Sellepärast oligi Marx nii kõva mees, et pea 200 aastat hiljem peetakse alateadlikult baas-pealisehitus struktuuri toimivaks: tootmisele reageerib pealisehitus ehk tehaste mõjul tekib kultuur, tarbimiskultuur. Ilmselt see siiski nii ei olnud. Tarbimine ei tekkinud tühjale kohale. Sellepärast saab tarbimise kaudu ajalugu natuke teise külje pealt vaadata. Hobhouse (1985): Euroopa ekspansioonil Vahemere teisele kaldale ei olnud miskit pistmist religiooni või kapitalismiga - sellel oli palju pistmist pipraga. Samamoodi avastati Ameerika kõrvalsaadusena piprajahil olles. Weberi protestantlik eetika, mis soosis kapitalismi, kuna kannustas kasinust ja säästmist, ei võta arvesse seda, et samal ajal kerkivat hedonistlikku mentaliteeti, mis nõudis mugavust ja luksust. See tähendab, et keegi pidi neid säästmise ja kasinusega saavutatud tooteid ka ostma
annaabi.ee 
