Lisaks sellele elab umbes 20 mln. itaalia päritoluga inimest välismaal (enamjaolt USAs, Argentiinas, Prantsusmaal, Saksamaal). Rahvatihedus Itaalias on 194,5 inimest/km². Ligi 13% rahvastikust on koondunud nelja suuremasse linna (Rooma, Milano, Napoli, Torino). 85% Itaalia elanikest on Rooma katoliku usku, 1% on protestandid, 14% on mitteusklikke ja ateiste. Ajalugu Juunis 1914 oli Itaalias barrikaadivõitlus. I maailmasõtta astus Itaalia ekspansionistlikku suurkodanluse survel 23.05.1915 Atandi poolel. Caporetto lahingus okt. 1917 said Itaalia väed austerlastelt hävitavalt lüüa., aga liitlaste võit tagasi riigi territooriumi suurenemise. Saint-Germaini rahu 10.09.1919 ja Rapallo lepingu 12.11.1920 alusel liideti itaaliaga Lõuna-Tirool, Gorizia, Istria ja Trieste. Pürast esimest maailmasõda: 1918-1919 osalesid nad ka Nõukogude Venemaa vastases interventsioonis ning saatsid anastuslikel eesmärkidel vägesid Albaaniasse ja Türgisse
_ terrori eesmärgiks oli vara ja võim. * Vaprus, visadus, brutaalsus ja saamahimu see oligi faustlik keedus, millest vallutaja koosnes. Vallutused ja ettekujutus: aeg, mälu, minevik * Lääne sõjajõudude võidukas edasiliikumine kõrgkeskajal, mis viis väikese vallutate eliidi Palestiinasse, Kreekasse, Andaluusiasse, Ulsterisse ja Preisimaale, ning seda saatev linna. Na maauusasunike immigratsioon tõi kaasa väga enesekindla maailmavaate tekkimise. Nad aimasid ette veel suuremat ekspansionistlikku tulevikku ning kujundasid välja vaimu- ja meelelaadi, mida võib nimetada üksnes ekspansioonimentaliteediks. Vürstid, isandad ja kleerikud hakkasid tulevikult ootama ja lootma veelgi enam jõuga omandatud uusi valdusi rohkem eesmärgipärast puhastustööd ja uusasustamist, aina enam sissetulekuid tribuutidest, maksudest, rentidest ja kümnistest. * maa alistamise hetk sai lähtepunktiks, mille ümber organiseeriti mälu ja minevik _ vallutust
Loomulikult ei ole kumbki koolkond oma arvamustelt päris homogeenne. Koolkondade vaateid saab kirjeldada järgmiselt. PESSIMISTID rõhutavad maailma piire, mis piiravad majanduslikku tulemit. Pessimistid väidavad, et mitmed taastumatud ressursid lähenevad ammendumisele, taastuvad ressursid on täis- või isegi ülekasutuses. Pessimistid on skeptilised turumehhanismide reguleeriva mõju suhtes. Mitmed pessimistid kritiseerivad materialistlikku ja ekspansionistlikku kapitalismi eetikat (aga ka kommunismi eetikat) ning vastasleeri vääroptimismi. Nad on skeptilised tehnoloogia võime suhtes kriise vältida. Isegi vastupidi nende arvates tehnoloogia soodustab kriise. 12 Kriitika laieneb sotsiaalsele tasandile - pessimistide arvates tekitavad materialism, reklaam, impersonaalsed töökohad jms sotsiaalseid probleeme. Peaaegu kõik pessimistid