2012. aastal tähistabki bänd oma 40. Sünnipäeva. Bänd on sündinud nõukogude-aegse isolatsiooni tingimustes. See grupp leidis entusiasti oma nooruslikud energiad ühendada ja vaid minimaalselt väljastpoolt tulevat abi kasutada, mida loomulikult polnud ka nii lihtne saada. Nii sai Hortus Musicus oma tee ja näo. Keskne idee tuli bändi loojalt Andres Mustonenilt, kelle unistus oli minna kultuurrahvana Eestist Euroopasse kultuuri viima. Talle meeldib öelda, et ta ei vii Euroopasse eksootilisena näivat folkloori, vaid proffesionaalset maailma, või Euroopa kultuuri. Hortus Musicus on spetsialiseerunud vanamuusikale, mis on eksisteerinud 8. 15. sajandil. Bändi repertuaaris on erinevaid vana Euroopa muusikavorme, nagu näiteks Gregooriuse laul, Organum, keskaegsed liturgilised hümnid ja motetid. Samuti ka Franco-Flaami koolkonna- ja renessansi muusikat. Esindatud on ka Prantsuse sansoonid ja Itaalia madrigalid.
Tema võrdles seda järjestikku küünalde süütamisega, milles iga uus küünal süttib eelmise leegist. Kuigi need leegid on omavahel seotud, ei ole siiski tegemist sellesama leegiga. Nirvaana on vabanemine surmaahelast. Täpne kirjeldus oleks ,,kustumine" - nagu küünlaleek hääbub, kui küte otsa saab. Sellega lõppevad ka kannatused. See on mõneti paradoksaalne, sest kui lääne inimesele tundub eelnevatele eludele mõtlemine põneva ja eksootilisena, siis Aasias nähakse jätkuvaid uuestisünde kui kannatust. Vana Testamendi aegne inimesepilt oli kompaktne psüühilis-füüsiline olend ja inimese hingest eraldi ei räägita. Kirjutatud on, et inimesest sai elusolend peale seda, kui Looja tema ninasõõrmetesse eluvaimu puhus. Seda hinge võib siis võrrelda hingamisega, sõõrmetes liikuva õhujoaga. Nii kaua kui inimene hingab, ta elab. ,,Ja Jehoova Jumal valmistas inimese,
arvestades tugev kaal. Eesti on mõnes mõttes terve aeg, kuni taasiseseisvuseni, paguluses elanud. Eestlus ja eestlane olemine oli pikalt maha surutud. Ainult mujal või üksi kodus võis õige eestlane olla. Ristikivi luulekogus ongi see valu, mida meie maa on pidanud endas kandma. Samas on motiivina kasutatud ka kauguseigatsust. Vaevalt on kauguse all mõeldud mõnda eksootilist piirkonda. Pigem kaugemat tulevikku, mis oleks helge ja vaba. Ometi tundub vabadus kauge ja eksootilisena. "Inimese teekonda" on autor pannud väga palju ennast. Ka ta ise oli pagulane, kelle hing ihkas koju tagasi. Ristikivi ise ongi see inimene, kelle teekonda luulekogumik kirjeldab. Stanislaw Lem "Solaris" "Solaris" erineb teistest loetud teostest kõige rohkem zanri poolest. Tegu on ainsa ulmeteosega kohustusliku lugemisvara nimekirjas. Kui teosesse sisse minna, saab aru, et tegemist polegi niivõrd ulmega, kui päris eluga. Inimesed püüavad võõra planeediga kontakti saada
annaabi.ee 
