mööblikujundaja Thomas Chippendale. Inglise mööbliajaloos oli see periood lühike ja kapriisne. See ei olnud ainuke hiina mõju. Palju ennem 17. sajandil Hollandis ja Inglismaal oli moes Hiina lakitud mööbel ja selline kuulus meister Marten, valmistas enne rokokoo perioodi, lakitud hiina stiilis õuemööblit ja kasutas hiina tehnoloogiat. Prantsuse rokokoo ornamentikas kasutati hiina motiive. Hiina omapära hinnati tänu tema eksootikale. Kuid selle juures olid ka tõelised väärtused nagu mõningad lakitud elemendid, peenekoeline portselan, kuid peab mainima ka puudujääke nagu šabloonide kasutamine ja ebakorrapärasus. Universaalne materjal millest hiinlased valmistasid tuhandeid esemeid oli pambus. Hiina talupoeg valmistas sellest mitmesuguseid konstruktsioone, võrke, punutud mööblit ja palju muud. Hiina mööbli vormid dikteeris range eluviis. Hiinlane, erinevalt teistest aseaatidest,
pesa vooderdamisel kasutavad) on veelgi raskem kätte saada ja see maksab veelgi rohkem. Kumbki neist luksusroogadest pole kuigi suupärane ja tuleb osata kasutada lisaaineid, et neid hõrgutavaks muuta. Toidu teeb kalliks see, et see on haruldane. Samasse masti kuulub meruu nimeline kala, mis on kõrgelt hinnas (ja kõrge hinnaga) Lõuna-Hiinas, sest aasta jooksul püütakse neid vaid käputäis. Igapäevane hiina toit on nii hea, et maiuspalu jahtiv gurmaan peab pöörama pilgu tõelisele eksootikale, nagu röstitud siidiussid, talimelonivarred, viiest erinevast maost (kolm neist on mürgised) valmistatud hautis, karukäpad, toored ahviajud, kääritatud ja roiskunud oamass, valged tõugud, mida korjatakse riisiväljadelt ja millest valmistatakse omletti, praetud vesiprussakad, "saja-aastased munad" (millel lastakse tõesti umbes kolm kuud seista, kuni munakollane muutub roheliseks ja munavalge läbipaistvalt pruuniks siis on nad söömiseks
kuppel ja läänefassaad, mille keskosa on kahekorruseline ja teiste osadega fassaadil ühendavad seda voluudid (teokarp). Fassaad on rahutu, ohtra dekooriga ja ebapraktiline. Sageli ulatus mõni osa seinast ette või kaugenes ja terve sein võis ,,lainetada", lisandusid igasugused kaunistused: sambad, kaared, astmed, ovaalid, palju ebasümmeetriat ja kontraste. Siseruumides kasutati palju maale, peegleid, laemaale, mööbel oli kumerate raskete vormidega, kohati oli vihjeid eksootikale. Rooma Peetri kirikut kujundati ümber: põhiplaan koosnes ovaalidest, saades ladina risti kuju, kõrge fassaadi planeeris arhitekt Carlo Maderna. Linnaplaneerimisel püüti kõike suurema ja illusoorsemana näidata. Ovaalse Peetri kiriku esise väljaku sammaskaaristu ja selle peal olevate kõigi pühakute kujudega loob Lorenzo Bernini. Prantsuse arhitektuur ei ole just barokilik, vaid pigem varaklassitsistlik. Claude Perrault
Endogaamia on kogum tavasid, mis määratleb selle, millise grupi sees peab inimene abielluma. Eksogaamia tavad on sellised, mis määratlevad, millises grupist väljapoolt peab inimene abielupartneri valima. Need reeglid toimivad korraga. Kõigis ühiskondades on reeglid. Püütakse sotsiaalse survega inimestele peale suruda. Etnoloogidel oli ette teada, et tuleb välja otsida see kõige ürgsem. Etnod ja antrod ei keskendu tänapäeval ainult mingile eksootikale. Maailmas toimub selline protsess nagu globaliseerumine. Hakati 70ndatel mõtlema, et kuhu viib globaliseerumise protsess, mis viib maailmaküla tekkeni. Maailm muutub ühetaoliseks, üha rohkem on selliseid kultuurinähtusi, mis on mõistetavad üle kogu maailma. Globaalselt levinud, kõik saavad aru mis see on: McDonalds, coca cola, poppmuusika. Inimeste igapäevakultuur muutub sarnaseks, väärtushinnangud muutuvad sarnaseks. Kohalikud eripärad kaovad, läheme
annaabi.ee 
