a. Lihtnääre hargnemata viimajuha b. Hargnenud lihtnääre c. Liitnääre 4. loeng A. Arend 5) Sekretsiooni viis a)merokriinsed e. ekkriinsed näärmed eritis väljub rakust b) apokriinsed näärmed rakust eraldub jupp c) holokriinsed näärmed kogu rakk on eritise sees 6) Sekreedi viskoossus a)seroossed näärmed b) mukoossed näärmed c) seganäärmed(seromukoossed/mukoseroossed) Mitmetes eksokriinsetes näärmetes esinevad haralised kontraktiilsed rakud, mis sisaldavad müofibrille, ülesandeks on aidata näärmeid sekreedi eraldamisel Epiteel on hea regeneratsioonivõimega, normaalselt regenereerub täielikult, eluiga 3 päevast kuni 90 päevani Sidekude Mitmekesine mesenhümaalset päritolu kudede rühm. Kolm ehituslikku komponenti: rakud, põhaine ja kiud. Sidekude jaguneb: 1. Veri ja lümf (puuduvad kiud) 2. Kitsamas mõttes sidekude (kiud- ja eriomadustega koed) 3
trantspordil läbi veresoone seina ja interssiitsiumi; 3) kudedest lümfi jõudnud ainete viimine vereringesse lümfisoonte kaudu. 22 Kapillaaride seina struktiuuris asuvad erinevad endoteeli tüübid: Pideva endoteeliga kapillaarid (skeleti-ja südamelihases, kopsuringes ja närvisüsteemis); fenestreeritud e akendega endoteeliga kapillaarid on endo-ja eksokriinsetes näärmetes, mao ja soole limaskestas ja neerupäsmakestes. Pidevusetu (katkelise) endoteeliga kapillaarid (maksas, põrnas, luuüdis) Veresoone seinas olevatest suhteliselt suurtest rakkudevahelistest mulkudest pääsevad läbi nii makromolekulid ja ka verekehakesed. Kapillaaride läbilaskvust vähendavad ühekikiliselt paiknevad võrgutaoliselt asuvad peritsüütide rakud . Ainete vahetus vere ja kudede vahel toimub difusiooini teel: dn/dt= D*A*dc/ dx
lümfisoonte kaudu Vahetusetsooniks – kapillaarid ja postkapilaarsed veenulid. 34 Kapilaaride jaotus erinevate funktsioonide järgi (L, lk 48) Kapilaaride seina struktuuris erinevad endoteelitüübid: 1) Pideva endoteeliga – skeleti-, südamelihas, kopsuringes, närvisüsteemis. 2) Fenestreeritud ehk akendatud endoteeliga – endo ja eksokriinsetes näärmetes, mao ja sole limaskestas, neerupäasmakestes 3) Pidevusetu (katkelise) endoteeliga – maksas, põrnas, luuüdis Vee ja vees lahustunud ainete vahetus vere ja kudede vahel sõltub: 1) Vereplasma ja koevedelike valkude osmootse rõhu vahekorrast 2) Kudede hüdrostaatilise rõhu (давление внутри жидкости) ja kapillaarisisese vererõhu vahekorrast Üldse filtreerub ööpäevas koevedelikesse ligikaudu 20 liitrit
annaabi.ee 
