Vitamiinide bioroll avaldub nende kuulumises liitensüümi koostisse. Vitamiinide osalus tagab liitensüümide struktuurse ja funktsionaalse terviklikkuse. Viimane on aga aluseks ensüümide reaalsele biokatalüütilisele toimele. Põhilised vitamiinide allikad inimorganismi jaoks on: toit (taimne toit annab seejuures valdava osa); seedekanali mikrofloora tegevus; vitamiinpreparaadid ja organismis toimuv vitamiinide süntees vastavatest eelühenditest. Seetõttu on vitamiinide eksogeensust rõhutades korrektsem väljenduda järgmiselt: inimene saab oma elutegevuseks vajalikud vitamiinid põhiliselt seedekulgla kaudu. Vitamiinid on toidu minoorsed komponendid ehk mikrotoitained, see tähendab organism vajab neid ööpäevas väga väikestes kogustes: mikrogrammidest kuni milligrammideni. Vitamiinide puhul kasutatakse sageli määratlust asendamatud toitained või asendamatud toidukomponendid. Tegelikult eksisteerib ka siin teatud suhtelisus
teatud mõttes suhteline. Eksogeensus on teatud määral suhteline sest mõningaid vitamiine biosünteesib inimene ise omas seedekulglas, mis rahuldab ööpäevase vajaduse kas osaliselt või täielikult. Ka teatud vitamiine, just nende puudumisel organismis, suudab inimese organism ise sünteesida seda küll provitamiinide olemasolul. Ka liigilisuselt on eksogeensus erinev, näiteks koer ja rott ei vaja C-vitamiini,inimesed ja ahvid aga kindlasti vajavad. Siinjuures rõhutades vitamiinide eksogeensust oleks korrektsem öelda järgmiselt: inimene saab oma elutegevuseks vajalikud vitamiinid ja provitamiinid peamiselt seedekulgla kaudu. Paljudel vitamiinidel on täita organismis roll ka teiste toitainete omastamiseks. Mõningad vitamiinid on olulised valkude omastamisel ja hemoblobiini tõstmisel. Vitamiinidel on palju ülesandeid. Nad on olulised igal aastaajal ning pidevalt. Ei tohiks unustada, et just vitamiinid reguleerivad valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetust
tase, siis MPK –d> n + g . Sellisel juhul toob säästumäära suurendamine kaasa kapitali akumulatsiooni kasvu ning suurenenud majanduskasvu. 7. Kapitali vorm mida nimetatakse inimkapital on inimeste teadmised, oskused, kogemused. 8. Oluline erinevus eksogeensete ja endogeensete kasvumudelite vahel seisneb selles, et erinevalt Solow kasvumudelist, ei eeldata endogeensete mudelites tehnoloogia progressi eksogeensust. 9. Ülikoolide väljundiks on tootmistegur, mida võib nimetada teadmised. Sellist tootmistegurit saab vabalt kasutada mõlemas sektoris. 10. Kui R&D ehk teadus- ja arendustegevuse sotsiaalne tulumäär on kõrgem kui eratulumäär, siis peaks valitsus subsideerima teadus- ja arendustöid. 11. Solow mudelis koos rahvastiku kasvu (n) ja tehnoloogia progressiga (g) on väljundi püsiseisundi kasvumäär efektiivse töötaja kohta 0 12
Vitamiinide bioroll avaldub nende kuulumises liitensüümi koostisse. Vitamiinide osalus tagab liitensüümide struktuurse ja funktsionaalse terviklikkuse. Viimane on aga aluseks ensüümide reaalsele biokatalüütilisele toimele. Põhilised vitamiinide allikad inimorganismi jaoks on: toit (taimne toit annab seejuures valdava osa); seedekanali mikrofloora tegevus; vitamiinpreparaadid ja organismis toimuv vitamiinide süntees vastavatest eelühenditest. Seetõttu on vitamiinide eksogeensust rõhutades korrektsem väljenduda järgmiselt: inimene saab oma elutegevuseks vajalikud vitamiinid põhiliselt seedekulgla kaudu. Vitamiinid on toidu minoorsed komponendid ehk mikrotoitained, see tähendab organism vajab neid ööpäevas väga väikestes kogustes: mikrogrammidest kuni milligrammideni. Vitamiinide puhul kasutatakse sageli määratlust asendamatud toitained või asendamatud toidukomponendid. Tegelikult eksisteerib ka siin teatud suhtelisus. Kõik asendamatud
annaabi.ee 
