krahvidega vaenujalal. Ta kirjutas sel ajal traktaadid "De contemptu mundi, sive De miseria conditionis humanæ"; "De sacro altaris mysterio" ja "De quadripartita specia nuptiarum". Ta sätestas mais 1202 dekreediga "Per venerabilem", et paavstil on õigus sekkuda Saksamaa poliitilistesse konfliktidesse ja toetada valitsejana isikut, keda ta peab katoliku kiriku kaitsmiseks väärikamaks, vältimaks et vürstid ei valiks kuningaks ketserit või ekskommunitseeritud isikut. Samuti määras ta, et juhul kui kuningaks saab kaks isikut, peavad nad saavutama kokkuleppe ja kui nad seda ei leia, siis saab paavstist konflikti vahendaja. Innocentius III toetus oma poliitilistes nõudmistes Constantinuse kingitusele. Tema ajal said paavsti vasallideks Aragón, Bulgaaria, Inglismaa, Portugal, Poola ja Sitsiilia. Ta sekkus lisaks aktiivselt Saksamaa, Prantsusmaa ja teiste riikide sisepoliitikasse. 3.PAAVSTIVÕIM PERIODISEERITULT Varakeskaeg (476-1054)
osa anda oma isandatele; 6) ehitada kirikulossisid ja isandate maju, kui need hävivad tulekahju või vaenlaste läbi; ehitada oma kirikuid ja preestrite maju; 7) sõjakäigud piiskopi kutsel; 8 ) ilmlikus kohtus (asjus, mis ei allu otse piiskopile) seisavad nad oma isandate ees, õigusega apelleerida piiskopile. Kohustuste rida lõpeb märkusega, et kui keegi vabatahtlikult tahab suuremal määral kohustusi täita, tal seks õigus on. Kes aga tahab vastu panna määrustele, on ekskommunitseeritud ja ta vastu võetakse, kui tarvis, veel teisi abinõusid tarvitusele. Kõigile 7 kihelkonna preestritele tehakse eeskiri, need määrused kirikutes 2 korda aastas vasallidele ja vastristituile ette lugeda, nimelt ülestõusmispühal ja Maarja taevaminemispühal. Selles kirjutises on öeldud, et need määrused seadis juba piiskopi eelkäija kokku, nõu pidades ordumeistriga, orduvendadega ja kirikuvasallidega; praegune piiskopp uuendab ja kinnitab nad
ole kunagi eksinud ega eksi kunagi tema vastane ei saa jõuda lunastuseni. Nendele uuendustele vastab Saksa kuningas Heinrich IV. Saksa vürstid valivad endale kuninga temast võib keisri teha ainult Rooma paavst. Paavst ähvardas kuningat aga tagandada 1076. a lasi aga Heinrich saksa piiskoppidel paavsti tagandada. Gregorius suspendeeris need piiskopid, pani Heinrichi kirikuvande alla ja vabastas ta alamad vandest. Ekskommunitseeritud isik ei saa osa kiriklikust tseremoniaalist ja on määratud hukatusse. Interdikti all oleval inimesel on keeld pidada jumalateenistusi või neil osaleda. Keiser rändas Canossasse, kus ta esines patukahetsejana Gregorius pidi ta kirikuvandest vabastama. Mõne aastaga taastas Heinrich enda võimu ja määras ametisse vastupaavsti. Kui paavst keisri uuesti vande alla pani, marssis Heinrich Rooma, vangistas paavsti ja sai keisriks. Normannid vabastasid Gregoriuse, aga rüüstasid
annaabi.ee 
