oli tagasi saanud Nelja peatüki privileegid, mis Sitsiilia kuningas Guglielmo I oli varem välja pressinud paavst Hadrianus IV-lt. Paavst tegi seepeale Friedrich II novembris 1198 Sitsiilia kuningaks. Samuti sundis ta noore kuninga 1209 abielluma Ungari kuninga Imre lesega. Pärast Heinrich VI surma olid gibelliinid ja gvelfid valinud erinevad kuningad: Svaabi Philippi ja Otto Welfi. Aastal 1201 teatas paavst avalikult, et Otto on Rooma kuningana heaks kiidetud, ning ähvardas ekskommunikatsiooniga kõiki, kes keelduvad seda tunnustamast. Innocentius III tegi mais 1202 dekreediga Venerabilem Saksa vürstidele selgeks, milliseks ta pidas keisri ja paavsti vahekorda. See dekreet lülitati hiljem koodeksisse Corpus Juris Canonici. Selle dekreedi põhipunktid olid järgmised: · Õigus otsustada, kas kuningas on keisrikrooni vääriline, kuulub paavstile. · Topeltvalimise puhul tuleb paluda paavstil olls vahekohtunikuks ning otsustada ühe pretendendi kasuks.
austustväärivatest kommetest, jäi elujõulisena püsima ka pärast Dubberchi ja süvenes veel järgnevate aastakümnete sõdades. 5 Nõiaprotsessid Eestis 16. sajandist 19. sajandini Nagu mujalgi Euroopas, oli nõidumine Eestis karistatav keskajast peale. Vana-Liivima kirikuvõimud ähvardasid Riia provintsiaalsinoidil 1428. a. vastuvõetud statuudis ennustamise, lausumise ja ,,juudi ebausu" tegelejaid ekskommunikatsiooniga ning ainult piiskop võis nad surmatunnil pattudest vabastada. Ka maapäevade otsused XVI sajandist keelasid igasuguse jumalateotamise- nõidumise ja ennustamise- ning nõudsid kohtuvõimudelt sellise ebausu harrastajatele karistamist. Esimene teadaolev suurem mürgitamisjuhtumiga seotud nõiaprotsess peeti 1542. aastal Rakveres ja lõppes viie talupoja põletamisega. XVI sajandi lõpu poole on Eestis nagu paljudes
Saksa isepäine episkopaat murti aga lõplikult alles siis, kui keelati investituur. Tüli sai alguse Milano peapiiskopi valimisest, mille võitis Heinrich IV esitatud kandidaat kuna Heinrich oli selleks ajaks suutnud lõpetada sakside mässu ning saanud enda poolele ka paavsti liitlase paaria (tegu oli alamrahvaga, kes toetas kirikureformiliikumist ning oli teinud vägivaldseid katseid aadelkonna ülemvõimu murdmiseks). Gregorius ähvardas Heinrichi ekskommunikatsiooniga, kui too ei allu viimase tahtele viia Milaanos läbi kanoonilise peapiiskopi ametisse valimise. Heinrich alustas omalt poolt vasturünnakutega, kutsudes 1076. aasta Jaanuaris kokku Wormsisse riikliku kirikukogu, mis kuulutas Gregorius VII ametist tagandatuks kuna paavst oli oma tegevusega üritanud hajutada Saksa riigikirikut. Gregorius VII positsioon Roomas oli aga sedavõrd kindel, et tema ametist eemaldamine ei tulnud kõne allagi. Veebruaris 1076 kuulutas paavst välja ekskommunikatsiooni
annaabi.ee 
