Ainuke tõde, mis üksnes alles jääb on see, et mitte miski pole kindlalt teada. See on alus, millest lähtuvalt on võimalik aegamisi ja üksikasjalikult arutledes liikuda edasi. Esimene tõdemus, milleni Descartes jõuab on see, et kuigi kõiges võib kahelda, siis ometi on tema ise see, kes selles kõiges kahtleb. Järelikult peab ta ise olemas olema. Isegi kui meeled või miski kõrgeim võim meid koguaeg kõikides tundmustes eksitab, on siiski olemas see keegi, keda eksitatakse. Järgmine küsimus, mille Descartes püstitab on tema meditatsiooni üks tähtsamaid küsimusi, võtmeküsimus: kes see mina on, kes minuna on juba paratamatult olemas? Descartes arutleb ja kahtleb kõiges, nii nagu tema meditatsiooni metoodika ette näeb: Kas ma olen inimene? Ja kui olen, siis mis see inimene on? Kas lihtsalt mõistusega loom või midagi enamat? Millised on need inimesele ainuomased ja kaheldamatud loomutunnused, milles me võime kindlad olla
lähtuvaid kostja kulutusi, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku kolmandas osas reguleeritud menetluskulud ja tagatised sh riigilõiv, kautsjon ja kohtuvälised kulud, eksperditasu. TsMS § 162 lg 1 ütleb:“ Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti“. Kohus jälgib, et kohtuvõimu kätega ei põhjustataks teisele isikule asjatut ja õigustatmatut kahju. Kohtul on õigus pooli distsiplineerida, kui kohtupidamist asjatult venitatkse või eksitatakse. SUULISUSE JA AVALIKKUSE PÕHIMÕTE Suulisus ja avalikkus on eelkõige õigus avalikule kohtupidamisele, mida tagab avalikkuse kontroll. Samuti kohtulahendite avalikkus. TsMS §- de 403-406 sätestatud lihtsustatud menetlused hülgavad suulise menetluse printsiipi, kuid kui pooled on nõus kirjaliku menetlusega, siis ei ole nende õiguseid rikutud. Põhiseadus annab ka loetelu, millal võib istungi kuulutada kinniseks. -11-
Eesti on olnud keskmisest puhtama toitumisega, kui nii mõnigi suur riik, kus toidutööstuses on põhirõhk rahal ja tootmisel mitte inimeste tervisel. Juba ammu on viidud kokku erinevad e-ained ja inimeste haigestumine rasketesse haigustesse, kuid ega sellepärast tööstus töötamist lõpeta ja valitud aineid ei kõrvaldata. Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et kaupleja/tootja on küll kohustatud alati tõest informatsiooni andma, kuid siiski eksitatakse inimesi. Selleks, et saada parim võimalik kaup, tuleb ise enda õiguste eest seista ja ennast harida, et olla teadlik võimalikest ohtudest ja eksitamistest. 52 KASUTATUD KIRJANDUS Siimon, A. (2009). Kaubandus: põhimõisted ja seosed. Kasutamise kuupäev 10.01.2015. Allikas: http://www.lvrkk.ee/images/dokumendid/kirjalike_toode_juhend2014.pdf Patendiamet. (10.04.2014). Kaubamärgid. Kasutamise kuupäev: 10.01.2015. Allikas: http://www.epa
annaabi.ee 
