ridadevaheline poeetika), avatud, taastamine oli põimunud uuendusega. Avaliku ja varjatud kirjanduselu asünkroonia. Kevadine meeleolu, sulaaja metafoor hakkas kirjanduses ringlema. Helgus, ühemõttelisus. 1964 – sulaaja lõpp. Kultuurile hakatakse tasapisi pidureid peale panema. 60.-te lõpus oli kirjandus raskemeelne, sünge, mitmekihiline. 4. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1966–72. Almanahhide laine. Eksistentsialismipoleemika, uuenduse ja pessimismi põimumised, iroonia, madaldumine, modernism ja postmodernism, sürrealism. 5. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1966–72. Almanahhide laine. Eksistentsialismipoleemika, uuenduse ja pessimismi põimumised, iroonia, madaldumine, modernism ja postmodernism, sürrealism. Luulekassetid. Autorid: Aleksander Suuman, Ly Seppel, Andres Ehin, Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Toomas Liiv, Johnny B. Isotamm, Joel Sang, Juhan Viiding.
1964 sulaaja lõpp. Kultuurile hakatakse tasapisi pidureid peale panema. 60ndate lõpus oli kirjandus raskemeelne, sünge, mitmekihiline. 5. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid aastatel 196672. Almanahhide laine (Hees, Marm jt) isetekkelised väljaanded, mis iseloomustavad kirjanduslikku sõltumatust. Kui sinna ilmusid kahtlased poliitilised tekstid, siis lõpetatakse see isetegevus ära. Käsikirjade ja trükisõnade vaheline erinevus pole enam nii erinev. Eksistentsialismipoleemika (kahtlased eksistentsialismi mõjud Eesti proosas. Undi looming ja Valtoni ,,Kaheksa jaapanlannat" Valtonil topelt mäng tsensuuriga mäng, mis ärritas. "Loomingu" Raamatukogu ja Nooruse tasalülitamine (ümberkorraldused: sobivamad toimetajad, väheneb moodsa Lääneliku kirjanduse osakaal). Uuenduse ja pessimismi põimumised (Poliitiline taust. Üldtoon läks tumedamaks, kuid uuenduslikud dendentsid ei katke, lähevad edasi. Masenduse mäss.
Asi polnud nii ühemõtteline. Nõukogude võim püüdis kaval olla. Mõnd sunniti kirjutama patukahetsuskirju. Oli ka see võimalus, et mõnd tegelast eksponeeriti, et näidata, et kedagi ei represseerita. Stagnatsiooni jätkub, pingete esilepaiskamine jätkub, ühiskonna muutumine algab. Muutused algavad siis kui riigi- ja parteijuhid hakkavad surema. 82, 83, 84, 85 nagu muutuks, aga ei muutu midagi - segased ajad. Modernistlikud katsetused, eksistentsialismipoleemika, Valtoni poleemika. 70ndate keskpaik, siis näeme, et avangardsus kiiresti taandub sellest kultuuripildist. Ta ei kao, aga muutub nisikaubaks. Pigem traditsionalistlikud tendentsid. Püsimise vastupanukirjandus, püütud selgitada etnosümbolistliga. Ökoloogilised küsimused jne. Võib märgata, et 60ndatest kasvavad tendentsid välja. Kui üldine hoiak muutub traditsioonisõbralikumaks. Kirjanduses ka alternatiivid, maldadumine kui alternatiiv.
annaabi.ee 
