Vastused on erinevad, sõltuvalt sellest, mida me kokkulangevate asjade, identiteetide, ühiste huvide all mõistame. Globaliseerumise kontekstis räägitakse mlm solidaarsusest. Mõistetakse nii, et ühtsuse vastand on erinevused. Panus seega teatud ühtusele ühiskonnas. Ühiskond kui teatud ühtne liikmeskond. Siin eristub kom positsioon selles, et esiplaanil ei saa olla kellegi vabadus ühiskonnas. Vaid ühtsete ühiste eksisteerimisvormide vabadus. Isiksuse areng ei vaja mitte ainult vabadust millestki, nö neg vabadus, vaid vabadus peab millelegi kontsentreeritud olema. Just kom abil on võimalik seletada inimeste kooselu vorme ja ühiskonnas kooselu struktuure. Eristub 3 kommunitarismi vormi: Konservatiivne kommunitarism – käsitleb indiviidi väga tugevalt ühiskonnaga . See ei välista aga valikuvabadust, KK väärtustab traditsioone, mis on ajaproovile vastu pidanud, sh moraali.
Näiteks inimõigusi silmas pidades on küsimus rassist, religioonist või rahvusest irrelevantne. Kui aga mõelda ühtsuskriteeriumina näiteks kodakondsust, siis tuleb näha diferentsi riigi rahva ja mitte-rahva vahel. Kommunitarism juhib tähelepanu sellele, et isiksuse areng ei vaja mitte ainult vabadust millestki (nn negatiivne vabadus), vaid vabadus peab olema „millegi peale“ suunatud – selleks on kommunitarismi doktriini järgi kollektiivsete eksisteerimisvormide vabadus, mis rahuldab inimese vajadust ühiskonnastumiseks. Vaatamata kommunitaristliku mõtlemisviisi jõulisele taaselustumisele, on tänapäeval valdavaks vastupidised tendentsid, mis viivad inimese suurema individualiseerimiseni. Kõik kommunitarismi vormid on omaolemuselt demokraatlikud ning annavad vabaduse iseotsustamiseks inimese ühiskonnaga seotuse mõttes. Eristub 3 kommunitarismi vormi: 1. Konservatiivne kommunitarism – lähihorisont. käsitleb indiviidi väga tugevalt
Harta: Kohalike omavalitsuste võimupiiride kaitse - muudatusi KOV-e võimupiirides ei tehta kõnealuse kohaliku kogukonnaga eelnevalt nõu pidamata. Kus seadus lubab, võib seda teha rahvahääletuse teel. Munitsipaalõiguse piiritlemine muutub praktiliseks, kui ta puudutab pädevusi, kohtualluvust ja järgnevat õiguslikku vastutust. 2.4.Munitsipaalõigus ja omavalitsusteadused Munitsipaalõigus on omavalitsusteaduste komponent. Omavalitsusteaduse põhiülesanne seisneb KOV eksisteerimisvormide ja õiguslike vormide, haldustegevuse, institutsioonide ja olukorra laialdases uurimises. Omavalitsusteadused on selle tulemus, et tänapäeva KOV ei ammendu õiguslikult ette antud ülesannete täitmisega. Tänapäeva KOV tähendab ühtlasi metajuriidilise vastutuse kõrget määra ja peab olema kujundatud elaniku ja kodaniku huvides, samuti munitsipaalhaldustegevuse edasiarendamise ning pluraliteedi huvides. Omavalitsusteadused:
annaabi.ee 
