,,Lää ilääha illallah, Muhammadur rasuulullah". Sahaada eeldab järgmiste tõdede omaksvõtmist ja nende tunnistamist: Taweed Allahi ühtsus, terviklikkus ja jagamatus. Risallah moslemid peavad uskuma, et Allah on maa peale saatnud 124 000 tõelist prohvetit, kellest viimane oli Muhamed. Mala'ikah usk inglitesse, kelle kaudu Allah on prohvetitega kõneles. Kutubullah usk Koraani ja teiste prohvetlike raamatute eksimatusse. Yawmuddin usk Kohtumõistmise Päeva ja ülestõusmisse. Al-qadr usk, et maailma saatuse on Allah poolt ettemääratud. Akhriah usk, et maapealses elus tehtud valikud mõjutavad isikut surmajärgses elus. Teine põhisammas palvus Salaat ehk palvus on islami usu järgijate tähtsaim kohustus, mis toimub viis korda päevas. Palve ajad ei ole kindlaks määratud kellaaegadega vaid päikese positsiooniga. Loomulikult on lubatud
mõistuse vastu. Kõigisse autoriteetidesse ja traditioonidesse suhtuti eitavalt. Nende asemele astus mõistuse autoriteet. Mõistus nõudis õigust kaasa rääkida kõigi mõtte- ja eluküsimuste lahendamisel vabalt ja otsustavalt. Ajalooliselt kujunenud vaateid ja eluvorme hinnati eksimatuks peetava mõistuse seisukohalt. Tekkis terav opositsioon ancien régime- vana korra vastu, mis baseerus individuaalse vabaduse ja sotsiaalse võrdsuse eitamisel. Uskudes looduse eksimatusse, täielikkusesse ja otstarbekohasusse, nõuti orde naturel`i loomuliku korra- kehtimapanekut, seati positiivsele õigusele vastu loodusõigus. Arendati kodanikuvabaduse ja- õiguste ideed. Võideldi sõna- ja trükivabaduse eest. Rõhutati empiirilist teadmusteooriat ja mehhanistlikku loodusteadust. Püüti selle loodusteadluse vaatlusviisi rakendada inimesele ja ühiskonnale. Oldi veendunud, et valgustatud isikud suudavad viia ühiskonna elukorralduse
teadustele ühiseid aluspõhimõtteid. Ta on reflektiivne teadmine teadmisest, reflektiivne teadmine eetika kui sellise teoreetilistest alustest jne. Filosoofia püüab selgitada vastuseid küsimustele Minast, Heast Elust, Heast Ühiskonnast jne. See nõuab kriitilist lähenemist kõigile eelnevalt väljapakutud teooriatele. Fundamentalism range traditsiooniliste religioossete seaduste järgmine, tihti koos usuga religioosse autoriteedi või pühakirja eksimatusse. Eetikas seostub fundamentalism traditsiooniliste moraalireeglite süsteemide vastuvaidlematu heakskiiduga. Heategemine põhimõte, et me peame tegema teistele head (ladina keeles: beneficio) ja mitte halba (ladina keeles: maleficio), tähendab vastutustundlikku hoolimist või kohust hoolida. Hedonism filosoofiline suund, mille järgi elu põhiline eesmärk on naudingutaotlus (ja valu vältimine). (Vrd: kreekakeelne hedone=nauding). Heteronoomia