Kuhu nad ruttavad? Kas see, kes neid takka kihutab, ei väsi vähimalgi määral? Kas kaugused ei raugesta teda? Kas uni iialgi ei väisa ta lauge? Kas ta kusagil ei küllastu ega ammendu? Millist oma mõtteist võiksin eelistada, tundes, kuidas nad kõik ühtviisi rändavad?! Olen määratusuur mets. Olen määratusuur mets. Kas sa leiad mus mõne raja? Kui leiad, siis on see kaotuseks meile mõlemale. Iga rada viiks minust välja. Oh, et sa mus ikka eksiksid! Siis kuuleksin endas igavesti su salajasi samme, ja lakkamata toidaksin ma sind meeleheitliku lootusega ja igatsuse meeletu iluga. Meelsasti lasen kinni kasvada mind läbistavatel radadel. Kasutatud allikad: https://luuleleid.wordpress.com/tag/artur-alliksaar/ http://kodu.ut.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/AlliksaarA.php
Kui usume, et mingi asi on tõsi või et mingi asi töötab just sel viisil, siis jäämegi sellele truuks. Ka meie loomulikud põhimõtted on lihtsalt harjumuspärased. Loomus on esimene harjumus ja harjumus on teine loomus. 9. Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Inimesed ei taha tunnistada oma puudusi ja vigu. Samas ei taha me aga tõde kuulda, eriti kui seda mainivad teised inimesed. Meile meeldiks, kui teised vahel eksiksid meie kasuks ja armastaksid meid, vaatamata sellele, millised me tegelikult oleme. Sageli käituvad inimesed kasulikkuseprintsiibi järgi - kui kellelgi on kasulik meile meeldida, siis jätab ta meie vigadest pigem rääkimata, kui et lausub tõtt. Inimesed ainult petavad ja kiidavad üksteist, et säilitada suhteid. 10. Milles on meelelahutuse mõte Pascali arvates? Meelelahutuse mõte on sellest loobuda, sest Pascal leiab, et inimesi, kelle jaoks meelelahutus on nauditav, tuleb laita. 11
Teiseks on raske olla nõus kohtlemisega, mille osaks saavad Rousseau poolt vähemusvaadete pooldajad. Mittenõustujaid tuleb "sundida olema vaba". Need, kes algul tunnistavad kodanikureligiooni põhimõtteid, siis aga ütlevad neist lahti, tuleb surmata. Riigi äärmise ühtsuse taustal on mittenõustumine kuritegu, ja kuritegu on reetmine. See võiks olla veel mingil määral kaitstav, kui enamusel oleks üldise tahte osas alati õigus, ja mittenõustujad seega kas eksiksid või oleksid antisotsiaalsed. Kuid kui üldist tahet pole, siis on Rousseau mõttekäik õige mitmes suhtes eemaletõukav. Lõpuks, Rousseau kriitikud ei ole nõus, et vabadus tuleks samastada allumisega, isegi "allumisega seadusele, mida tehakse iseendale". Või kui sõnastada teisiti: Rousseau süsteemis "iseendale seaduse tegemine" tähendab lihtsalt seda, et räägitakse mingil määral kaasa otsustusprotseduuris. Kuid oletagem jällegi, et ollakse
annaabi.ee 
