Parlamendi tegevus.Parlament riigi tähtsaim organ.Parlamendi liikmeks on saadik, kes valitakse otseselt vabade valimiste salajase valimise teel. Seadusi võetakse vastu tavaliselt lihtsa häälteenamusega.Kui riigikogu on seaduse vastu võtnud, kirjutab sellele alla riigikogu esimees.Seejärel esitab kantselei direktor seaduse väljakuulutamiseks presidendile. -14päeva jooksul. Seadus jõustub 10päeval alates riigi teatajas avaldamist. Täidesaatev ehk eksekutiivvõim. Teostab riigipea ja valitsus. Riigipea võib olla monarh v president. Valitsus koosneb peaministrist ja ministritest. Valitsus viib ellu riigi poliitikat ja tegeleb valitsemisega. Seaduseelnõud esitatakse parlamenti valitsuse kaudu. Peaminister valitakse parlamendi v riigipea poolt. Parlamendi pool tvastuvõetud seaduste elluviimine. Õigustmõitmine kohtutes. Kohtunikud alluvad ainult seadustele. I astme kohtud:maa ja linnakohus-arutavad tsiviil, kriminaal ja väärteo asju
mile.*11 Seetõttu peab ka prokuratuur oma sisemise struktuuri, ametikandjate asendi ja menetluse poolest vastama sellisele funktsioonikandja vormile, mille struktuur võimaldab antud pädevust teostada. Prokuratuuri põhiseadusliku asendi määratlemisel tuleb seega kontrollida, millise põhiseaduses ettenähtud struktuuri poolt on üldse võimalik süüdistamisfunktsiooni täita. Eksekutiivvõimu demokraatlik legitimatsioon Eksekutiivvõim jaguneb valitsuseks ja halduseks*12, mille struktuur erineb üksteisest ja mis seetõttu on erinevalt legitimeeritud. Kuna valitsuse ja halduse otsustamisprotsess lähtub erinevatest alustest, ei tohi eksekutiivvõimu vaadelda ühtse suurusena.*13 See omakorda annab võimaluse nende tegevusvaldkondi ja vastutust piiritleda. Põhimõtteline erinevus eksekutiiv- ja legislatiivvõimu vahel on sätestatud põhiseaduse §-s 59, millega
Parlamendi tegevus.Parlament riigi tähtsaim organ.Parlamendi liikmeks on saadik, kes valitakse otseselt vabade valimiste salajase valimise teel. Seadusi võetakse vastu tavaliselt lihtsa häälteenamusega.Kui riigikogu on seaduse vastu võtnud, kirjutab sellele alla riigikogu esimees.Seejärel esitab kantselei direktor seaduse väljakuulutamiseks presidendile. -14päeva jooksul. Seadus jõustub 10päeval alates riigi teatajas avaldamist. Täidesaatev ehk eksekutiivvõim. Teostab riigipea ja valitsus. Riigipea võib olla monarh v president. Valitsus koosneb peaministrist ja ministritest. Valitsus viib ellu riigi poliitikat ja tegeleb valitsemisega. Seaduseelnõud esitatakse parlamenti valitsuse kaudu. Peaminister valitakse parlamendi v riigipea poolt. Parlamendi pool tvastuvõetud seaduste elluviimine. Õigustmõitmine kohtutes. Kohtunikud alluvad ainult seadustele. I astme kohtud:maa ja linnakohus-arutavad tsiviil, kriminaal ja väärteo asju
on delegeerinud legislatuur. Seega sõltub üksnes legislatuurist, keda, millises küsimuses ja millises ulatuses ta volitab määrusi andma. Seda teostatakse volituse ehk delegatsiooni abil. Põhiseadusest tulenevad põhimõtted määruste andmiseks: Seadusereservatsiooni printsiip tuntud enamikus Euroopa riikides - § 3 lg 1 riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel st eksekutiivvõim ei tohi midagi ette võtta ilma parlamendist tuleneva delegatsioonita. Siit tulenevalt ka - seadusandja ei saa volitada valitsust ega ministrit andma määrusi, millega sätestatakse valitsusasutuste tegevuse alused täidesaatva tegevuse teostamisel. Pole legaalne eksekutiivvõimu teostamine omaenese õiguse alusel ei või ise pädevust määratleda. Demokraatia printsiip: o riigi põhiotsused võetakse vastu formaalsete seadustega, so üksnes rahva poolt
annaabi.ee 
