Juba lapsepõlvest peale on teda mõjutanud vennastekoguduse traditsioonid. Uku isa oli seal jutlustaja. Ehk arenes juba sealt huvi laiale maailmale ja võõrastesse uskumustesse, mis näisid nii müstilised. Abielus oli Uku Eha Tuulemaaga. 6 UKU MASINGU ÕPILANE TOOMAS PAUL UKUST Uku Masing oli äärmiselt kriitiline kõigi kehtivate autoriteetide suhtes, näiteks Vana Testamendi eksegeesis tollal valitseva Julius Wellhauseni konstruktsioone armutult arvustades. Nagu ta on öelnud: "Kõige lõbusam on ikka siis, kui oled saand ühe avalikult ja üldiselt lugupeetud tõele panna jala taha või leidnud mõne dogma nondum declarata jaoks sellise võrdluse, et ta saab naeruväärseks ja väärtusetuks läbi ja läbi." Masing üritas kujutleda ka muiste elanud inimesi lihast ja luust olenditena. Näiteks tema meelest oli 14
pöördele ning Darwini väljaütlemiste raamatus ,,The Origin of Species" juba algusest peale väga mitmekesiseid strateegiaid. Näiteks Aubrey Moore darwin tegi kristlastele sõbrateene. Genesise ja geoloogia debatt: Näiteks sellest, kui paindlik on tegelikult suhe teaduse ja religiooni vahel, sobib nn Genesise ja geoloogia debatt 18.-19.sajandil. Debatt algas asjaolust, et ühel hetkel sai selgeks geoloogia opereerib palju laiemas ajaraamistikus kui tolleaegses Pühakirja-eksegeesis oli tavaks maailma vanuseks eeldada (17. saj Inglise piiskop James Ussher: maailm loodi 23. oktoobril 4004.a eKr). Diskussioon ei toimunud õeluste vaimus. Küsimust ei püstitatud vormis religioon teaduse vastu. Juhtivad teoloogid ja teadlased olid ühel meelel, et Looduse Raamat ei saa Pühakirjaga vastuolus olla. Kerkinud dilemma lahendamiseks töötati välja mitmeid skeeme. Tekkis omaette kirjandus-zanr, mis vaagis Piibli ja teaduste harmoonia küsimust
ja võime ning tahe astuda kommunikatsiooni. Antiikajal oli eksegeet, kelle ülesandeks oli seaduste tõlgendamine ja murrete tõlkimine. Hiljem tekkis vajadus tõlgendada Homerose tekste. See põhjustas hermeneutika arengu. Keskajal töötas eksegees piibli tõlgendamisel. Hermeneutika peab kindlustama sõnumi täiusliku ja täieliku edasiandmise. Tegeletakse nn tumedate kohtade tõlgendamisega. Püüab vältida kahetist tõlgendust. Keskajal kujunes teoloogilises eksegeesis 4 astet: 1) bukvaalne, ajalooline tõlgendus; 2) allegooriline; 3) tropoloogiline (teksti varjatud tähendus), tekstis peituv moraalne sõnum; 4) anagoogiline, lõplik teoloogiline piiblitekstile tuginev tõlgendus. Hiljem viis Dante need neli astet üle ilmalike tekstide tõlgendamisse. Filoloogiline tõlgendamine. 29 Alles 18. sajandi Saksamaal kujuneb välja filosoofiline hermeneutika. F. D. E.
annaabi.ee 
