Paremini oskavad eesti keelt Eesti kodakondsusega muulased. Siiski on ka nende seas 6-10% umbkeelseid ehk inimesi, kes ei oska eesti keeles lugeda, ei suuda suhelda ega saada aru eestikeelsest suulisest kõnest. Uurimused näitavad, et inimesed, kes on teinud keeleeksami, teavad eesti keelt paremini neist, kes pole teinud. Keeleeksami teinud eestivenelaste keeleoskus on parem kui ilma keeleeksamita kodakondsuse saanutel. Hästi suhtlevad 49% keeleeksami sooritanutest ja 35% eksamita kodanikuks saanutest. Keskmised oskused on vastavalt 19 ja 28%, veidi oskavad 27 ja 23% ning mitte üldse 5 ja 14%. Vähem kui pooled (45%) Eestis elavatest muulastest peavad oma eesti keele oskust Eestis elamiseks piisavaks (19% "täiesti piisav" ja 26% "üldiselt piisav"). Pisut enam, 53% kõikidest eestivenelastest arvavad, et nende eesti keele oskusest ei piisa Eestis elamiseks (31% arvates on nende keeleoskus "üldiselt ebapiisav" ja 22% muulaste keeleoskus "täiesti ebapiisav")
Nii kirjutatigi talle pärast ,,suvetööd" välja võltsitud kümnenda klassi lõputunnistus, pärast mida Urmas aga koolist lahkus, minnes Tallinna 5. õhtukeskkooli, kus töötas ka kaks endist Tallinna Muusikakeskkooli õpetajat. See kool oli talle meele järele ja õpiedukuski oli endisest märgatavalt parem. Lõputunnistuse hinnete keskmiseks tuli varasemal ,,2"-de rekordiomanikul 4,35, mis oli vaid pisut väiksem hindest, millega konservatooriumisse oleks saanud ilma üldainete eksamita. (Kahro 2000, lk 106-109) Õhtukooli kõrvalt käis ta vabakuulajana ka Tallinna Muusikakeskkooli mõnedes loengutes ning lisaks ka veel Ranna sovhoosiehitusbrigaadis tööl. Keskkoolis oli aga Urmasel tekkinud uus hobi: astraalrännakud. Noormees hakkas harjutama mediteerimise teel enda kehast välja viimist, mis pärast pikka aega tal ka lõpuks õnnestus. (Ibid, lk 99, 109) 1980. aasta kevadel andis Urmas Tabasalu kultuurimajas oma esimese, kahetunnise soolokontserti,
I Kohtunikule esitatavad nõuded Kohtute S §47: eesti kodanik, akadeemilise õigusteaduse akrediteeritud õiguskava, eesti keel kõrgtasemel, kõrged kõlbelised omadused, ei tohi olla süüdi mõistetud kuriteos, pankrotivõlgnik. I aste: KS §50 kohtuniku ettevalmistus teenistus, kohtuniku eksam KS §§66 jj. II aste: KS §51 kogenud ja tunnustanud jurist, kohtuniku eksam. III aste: KS §52 kogenud ja tunnustanud jurist. Reform: §§50 jj: I astmesse läbi prokuratuuri või advokatuuri (eksamita). II Kohtuvõimu legitimatsioon Riigikohtu esimees §65 p7, §150 lg1, (§78 p11); Riigikohtu liikmed §65 p8, §150 lg2, (KS §55 lg4); kohtunikud §78 p13, §150 lg3 III Vanne KS §56 lg1 §43 Ülevaade kohtusüsteemist I Sätestus PS §§148, 149 II Mõisted Apellatsioon- pöördumine, aga ka kohtuotsuse vaidlustamine. Kassatsioon- tühistamine või rahuldamata jätmine. Revisjon- taas läbivaatamine, sisuline veelkordne kontroll õiguslikust lähtenurgast. Kuigi Eestis
annaabi.ee 
