Koolis kujunesid ka juba erinevad vanuserühmad ja tasemed. Kõige nooremad olid need, kes alles alustasid veerimist. Nemad olid nö kodukooli lapsed. Edasi tuli põhikool, mis kestis kaks aastat (hiljem kolm). Viimases astmes olid juba põhikooli lõpetajad, kes otseselt iga nädal koolis ei käinud, kuid käisid aeg ajalt õpetust meelde tuletamas kuni leeri minekuni. Igal kevadel aga toimus koolikatsumine. Mingil määral võib selle ja tänapäevase eksamiperioodi vahel mingeid paralleele tõmmata, sest testiti ka siis laste õpitud teadmisi. See oli alati õppurite seas kardetud sündmus, sest mitteteadmise eest sai karistada. Samuti noomiti nende laste vanemaid. 19. sajandi teises pooles hakati välja andma ka õpperaamatute sarju, mis ühtlustasid õppetöö sisu Eesti külakoolides. Enam ei sõltunud õppimine ainult koolmeistri arusaamadest ja tahtest vaid ühtne oli õppimne nüüd kõigis koolides nii Lõuna- kui ka Põhja-Eestis
kus on võimalik õppida nii põhikooli kui ka keskhariduse baasil. Kutsekoole finantseeritakse riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse eelarvest ning õppimine on õpilastele õppemaksuta. Koolis toimub õpe kutse-, eri- ja ametiala õppekava alusel. Kutsekoolides toimub õpe päeva-, õhtu-ja kaugõppe vormis. Õppeaasta koosneb õppeajast, praktikast, eksamiperioodist. Õppeaeg koos eksamiperioodi ja praktikaajaga on vähemalt 40 õppenädalat. Õppimisvõimaluste kohta kutsekoolides on võimalik leida lisateavet internetist. Kõrgharidus jaguneb Eestis kaheks tasandiks: rakenduslik kõrgharidus ning akadeemiline kõrgharidus. Rakendusliku kõrgharidust annavad Eestis rakenduskõrgkoolid ning akadeemilist kõrgharidust ülikoolid.
17) Mikro ja makroökonoomika 18) Äri ja avaliku sektori juhtimine Kutseeksami sooritamiseks tuleb eksamineeritaval sooritada rahandusministeeriumile 1) Avaldus kutseksami tegemiseks näidates vajadusel eri ja alamosa 2) Eluloo kirjeldus s.h kontaktandmed 3) Kutseeksami tasu tasumist tõendava dokumendi koopia Esitatud avalduses peab eksamineeritav kinnitama kõigi esitatud ja esitatavate andmete õigust ning oma head mainet ja usaldusväärsust. Kui eksamiperioodi kestel toimub muudatus eksamineeritava andmetes tuleb neist viivitamatult teatada ning vajadusel esitada uued andmed või dokumendid. Kui esitatud andmed ja dokumendid või nende koopiad ei ole täielikud või vormistatud nõuete kohaselt võib kutseeksami korraldaja nõuda puuduste kõrvaldamist antud tähtaja jooksul. Vandeaudiitori kutsetaotleja ning täiendavale kutseeksamile suunatud vandeaudiitor peavad sooritama kutseeksami
Nõuded töö esitamisele · Kaitstav uurimistöö tuleb komisjonile esitada kaks nädalat enne kaitsmist. · Tähtajaks esitamata tööd kaitsmisele ei pääse. · Kaitstav töö tuleb komisjonile esitada kahes eksemplaris, millest üks jääb komisjonile ja teine retsensendile. · Mõlemal eksemplaril peab olema juhendaja märge "Lubatud kaitsmisele" ning allkiri. Nõuded retsensendile · Üks retsensent võib ühe eksamiperioodi jooksul retsenseerida kuni kolm uurimistööd. · Retsensendiks võib olla Tartu Gümnaasiumi õpetaja, õpilane või mõni vastava ala spetsialist väljastpoolt Tartu Gümnaasiumi. 22 · Retsensioon peab lähtuma Tartu Gümnaasiumi urimistöö kirjutamise ja vormistamise juhendist. · Retsensioon tuleb esitada komisjonile ja kaitsjale tutvumiseks 2 päeva enne kaitsmist
annaabi.ee 
