Hiliskeskaeg Linnad. Valitsemine ja majandus. Linna asukoha puhul on oluline paiknemine soodsas asukohas. Enamik linnu tekkis jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, sadamakohta või mujale. Linna arenguks oli vaja ka talupoegi, kelle toodang linna toidaks. Kogu maa kuulus maaisandatele (kuningas, suur- või väikefeodaal). Senjöör kinnitas sageli linnale linnaõiguse, mille alusel sai linn kauplemise eest tolli maksta jne. Levis Lübecki õigus. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlase eest või ka oma senjööri võimalike kallaletungi vastu. Eeslinnad tekkisid samuti. Tekkisid gildid ja tsunftid, mis reguleerisid kogu kaupmeeste toodangut. Ristiusk ja kirik Püha Kolmainsus- Jumal kui isa, Kristus kui tema Poeg ja neid ühendav Püha Vaim. Vaen Rooma paavsi ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. 1054. saatis paavst oma saadiku vaidlusküsimusi lahendama, kuid mindi hoopis tülli, millest algas suur kirikulõhe. Ketserid Uskusid, et ma...
Kuidas olid koolipidamisega seotud ülesanded jagatud mõisa, kiriku ja valitsuse vahel? Koolis õpetati lugemist, lauluraamatu kasutamist (mis tähendas, et koolis lauldi) ja õpetati ka katekismust tundma. Mõis – leida lapsi õpetavaid korralike õpetajaid, kes oskaks keelt ning oleks kindlad usus. Samuti pidid rajama koole, eraldama ruume kodukoolide pidamiseks. Pidi tagama, et lapsed läheks kooli ning targemad ka edasi õpiks. Kirik – pastorid eksamineerisid koduõppel olevaid lapsi; koostama nimekirja lastest, kes peavad vanuse poolest koolis käima. Valitsus – pidi trükkima õpikuid ja tagama, et nende hind oleks piisavalt odav selleks, et maakonnad saaks neid endale lubada. 10. Eestikeelne kirjasõna 18.sajandil toimus eestikeelse kirjasõna arengus mitu olulist saavutust: 1. Ilmuse esimene eestikeelne Piibli tervikväljaanne (6000 eksemplari). 2. Trükivalgust nägid esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud.
Ülikool * euroopastumine ei tähendanud üksnes lingvistilise ja religioosse kultuuri teatud elementide levikud või võimu uute artefaktide kasutuselevõttu ja edasikandumist, vaid ka kultuurivahetuse uute institutsioonide väljaarenemist, *ülikool oli üheks kõige võimsamaks kõrgkeskajal sündinud kultuurilise homogeniseerimise vahendiks. Need olid korporatiivsed, teaduslikke kraade andvad institutsioonid, mille lektorid pidasid loenguid, distsiplineerisid ja eksamineerisid üliõpilasi. _ 1300. aastaks oli Euroopa äratuntavalt kultuuriline tervik. Seda võib kirjeldada mitmel viisil, kuid tema mõnedeks ühisteks kultuurilisteks palgejoonteks on pühaku, nimed, mündid, ürikud ja hariduselu. Hiliskeskaja saabudes olid Euroopa nimed ja usukultus ühtsemad kui iial varem. Valitsejad vermisid üle terve Euroopa münte ja toetusid oma kantseleikirjutajate abile. Euroopa bürokraatidel oli ühine kõrgeim hariduspagas. See ongi Euroopa euroopastumine. _
soost lastele. Ministeeriumikooli pidas üleval vald, õpetaja palga maksis riik. Ettenähtud aja jooksul lõpetasid kooli ainult kõige andekamad. Õppetöö kestis 15. septembrist 15. maini, koolis käidi umbes 180 päeva aastas. Tunnistused anti detsembris ja mais. Kogu õpetus toimus kolmandast jaost alates vene keeles (erandiks emakeele-, usuõpetuse- ja laulutunnid). Kogu koolikursus lõpetati eksamitega. Eksamineerisid kõik õpetajad, aineid oli kuus või seitse. Tsaariaja lõpul töötas kogu Eestis 90 ministeeriumikooli. Uus koolitüüp aitas oma lõpetajatega kaasa maaintelligentsi kujunemisele. Linnakoolid 1885. aastast alates viidi kõik koolid ülevenemaaliste kooliseaduste alusele. Sakslastest õpetajate asemele asusid tööle Venemaal hariduse saanud pedagoogid. 1900. aastal oli Eestis 26 mitmesugust keskõppeasutust (Tallinnas 9, Tartus 7). Maanoortele jäi haridus raskesti kättesaadavaks