Kuigi meie ülikoolidest on vandevormel kadunud, leidub seda veel mõnes Euroopa ülikoolis tänaseni. Nimelt Saksa ülikoolides annavad professorid ametivande riigile. Esimeses peatükis on kirjeldatud ülikooli õigusi, seega oli ülikool omaette organisatsioon, mis seisis eraldi teistest jurisdiktsioonidest. Igal teaduskonnal oli oma vanne. Põhikirjas on väga täpselt ära toodud iga teaduskonna loengute korraldus, nagu näiteks kellaajad ja loengu sisu. Samuti eksamikorraldus. Viimases peatükis on kirjeldatud üliõpilaste kombed, kuidas nad peavad käituma ja ennast üleval pidama. Ülikooli töö katkes Vene-Rootsi sõja tõttu 1656. aastal. Alguses püüti tööd jätkata Tallinnas, kuid see ei õnnestunud Tallinna rae vastuseisu tõttu. 1690. aastal Karl XI käsu alusel taastati Tartus ülikooli tegevus Academia Gustavo-Carolina nime all. Aastatel 1690- 1710 immatrikuleeriti Academia Gustavo-Carolina'sse alla 600 üliõpilase1699. aastal kolis
saamise keerulisel teel. Nooruki klassi kordama jätmine ei ole lahendus, see võib tekitada püsivaid probleeme, mis mürgitavad nii tema oleviku kui ka tuleviku. Hoopis arukam väljapääs on motivatsiooni tekitamine ja ühine lahendusteede otsimine. Paraku ei pöörata Eesti koolides poiste soolistele iseärasustele piisavat tähelepanu. Koolis rakendatavad normid lähtuvad üldjuhul tüdrukust, näiteks hindab meie eksamikorraldus pigem püsivat tuupimist kui nutikust. Kuna ka igast kaheksast õpetajast seitse on naised, viibib poiss koolis naiselikus vaimses keskkonnas, kus tema füsioloogiast tingitud taltsutamatus saab kaudselt karistatud, kuna kiputakse eelistama tüdrukuid. Tänu sellele ei saa poiss koolist sageli piisavat positiivset kinnitust oma saavutusvajadusele, mis tal on üldjuhul suurem kui tüdrukul. Paljudel kujuneb koolistress, seda mõnikord juba alates kolmandastneljandast klassist. Stressi
praktikas välja kujunenud oluliselt väiksema organisatsiooni mudeli järgi, mistõttu senine advokaadi- eksamite korraldus ei ole advokatuuri hinnangul pikas perspektiivis mõistlik. Senine korraldus, kus põhi- rõhk on iga üksiku kandidaadi suulisel eksamineerimisel kogu eksamikomisjoni ees, tähendab suurt aja- kulu komisjonile ning praktikas põhjustab järjekordi eksamile pääsemisel. Eksamikorraldus on vaja muuta suurele organisatsioonile kohasemaks. Arengusuundade kohaselt tuleb kaaluda lahendust, kus advokaadi- eksami kirjaliku ja suulise osa kombineerimisel langeks õigusteadmiste kontrollimisel põhirõhk kirjalikule eksamile, võimaldades seni läbi kogu aasta toimuvad eksamid koondada 1–3 korrale aastas, mille käigus eksamineeritakse korraga suuremat gruppi kandidaate. Need muudatused eeldavad ka advokatuuriseaduse muutmist
annaabi.ee 
