· Stressi ülekuhjumise vältimiseks: *hangi eksamiküsimustik võimalikult vara tead millele rõhku panna *kordamine kursuseprogrammi järgi muudab kordamise seotuks *mitme eksami õppimine korraga keskenduses ühele eksamile, ei ole patt ka teise jaoks veidike kordamistööd teha, sedasi hoiab meele ärksamana *aja planeerimine jaota ära millal kordad raskemat materjali, millal võtad läbi põhitõed jne. Viimane eksamieelne päev jäta ootamatusteks. *sportimine võimalusel tegele sellega ka eksamiteks valmistumise perioodil, see tagab tasakaalu *korraliku une tagamiseks väldi tund või kaks erutavaid tegureid õudusfilmid, peod jne *vahetult enne eksamit pole mõtet uut õppida, annab meeltele puhkeaega ja rahu Raamat ei sisaldanud minu jaoks väga midagi uut ja huvitavat. Siiski tean, et raamatus kirjeldatavad meetodid on tõhusad, vähemalt minu puhul
kõiki unenägusid iseloomustavad tiheda sündmustiku kokkusurumispüüe unenägudes on alati olemas sisemine tsensuur -> sümbolid unenägudes toimub alati informatsiooni teistkordne töötlemine: unenägudesse ei tule midagi uut sisse, kogu algmaterjal on meis olemas unenägudel on oma väljendusvahend (koosnevad visuaalsetest kujunditest seal on lõhnu, maitseid, kuulmiselemente vähem) On olemas tüüpunenäod: · (eksamieelne) vastutusrikas unenägu · lähedase inimese kaotus Oidipuse kompleks lapse väga tugev kiindumus vastassoost vanemasse, millega kaasneb samasoolise vanema armukadetsemine. Ükski teaduslik teooria seda ei kinnita. · lendamine 20. sajandi alguseks on Freud saanud rahvusvaheliselt tuntuks. Tal on tekkinud õpilastering. Tema tuntuim õpilane on Jung ja Adler. Iga päev töötas Freud kindla rutiini järgi. Alustas kell 8 patsientide vastuvõtuga
(akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist. Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal tasemel esinemiseks mobiliseerida. Või on see sotsiaalfoobia? Mis on rahvusvahelises psüühikahäirete klassifikatsioonis sees, halvendab eksamil esinemist ning kuulub ravimisele. Või on see hoopis anankastse isiksuse tüüpiline reaktsioon situatsioonile, kus pannakse proovile tema ülim perfektsionism ning kus tema tüüpilised kõhklused “kas ikka rohkem ja täpsemini?”, “kas oleks pidanud ...” ärevuse tekitavad
annaabi.ee 
