Kas Eesti on jätkusuutlik? Eesti jätkusuutlik areng on üks nendest teemadest, millest on viimastel aegadel väga palju kirjutatud. Tuleviku võib kujutada radari ekraanina, kus aegajalt ilmuvad väiksemad ja suuremad objektid. Need objektid nõuavad uurimist ja lahti mõtestamist. Kuhu jõuab Eesti 2020. aastaks ja mis otsuseid valitsus vastu võtab? Nendele küsimustele on praegu raske vastust leida. Valitsus võib välja mõelda terve hulk tegutsemisplaane erinevate olukordade jaoks, kuid meie seda kõike teada ei saa. Üks tuleviku eripärasus on kiirus ja muudatuste tormilisus, kuid miski muutub ikkagi aeglaselt
- tunnetuslik haare nt lühinäidend, kvantitatiivne tunnus - aksioloogiline tasand hinnanguline suhtumine kujutatavasse, nt komöödia - kunstilise modelleerimise tasand mudeli loome viis, üksik-üldise vahekord. Multimeedialisus mitmete meediumite koostoimes sündinud tekst või etendus. Multimeedialine suhtlus on liitteksti loomine, edastamine ja tõlgendamine. Sellel on meedia tehnoloogiline ja kultuuriline aspekt. Multimeedia laval avaldub live-kaamera ja ekraanina: onstage- või offstage-ruum kujutatud, vahendatud tegevus, kohalolek või kohaloleku puudumine. Live-kaamera loob vahetu toimumise illusiooni, nihutab lavapiire, kommenteerib lavategevust ja on dokumentaalne. Kultuur on multimeedialine talle on omane meediumikeskne lähenemine, kus multimeedialisus on üks mõiste suurest kooslusest, tekst kui universaalne ühik, mille suhtlusprotsess eri tingimustes erineb (vrd kiri, maal, foto).
esemest ümberpööratud, vähendatud tõeline kujutis, mis langeb võrkkestale. Silmaläätse külge kinnituvad läätse kuju muutvad pingutajalihased– kui vaadeldakse kaugemat objekti, muudavad need läätse õhemaks (suurendades seeläbi silmaläätse fookuskaugust), kui aga lähemat, siis surutakse lääts kokku (vähendades fookuskaugust). Klaaskehal on veel ka teine ülesanne – see on kindlustada silma kindla kuju säilimine. Võrkkest töötab omamoodi ekraanina. Ta koosneb valgustundlikest rakkudest, milles tekib neile langeva valgusenergia toimel biokeemiline reaktsioon – toodetakse elektriimpulss, mis saadetakse mööda nägemisnärvi ajju. Silma võrkkesta valgustundlikkuse alumine lävi on üpris individuaalne ning vastab kiirgusvoole (eredusele) ca 10–3 cd/m2, kuid seda vaid täielikult adapteerunud silmaga, mis on viibinud täielikus pimeduses vähemalt 30 minutit ning olukorras, kus vaadeldavat nõrka
millest moodustab ekraanküttepinnad ja millede taga gaasikäiku pole ja mis võtab vastu ainult kiirgussoojust. Gaasikäigupoolses ( parempoolses) koldega külgnevas torudereas paiknevad torud vahedega gaaside läbilaskmiseks. Seega see toruderida võtab vastu nii kiirgussoojust kui ka konvektiivse soojusülekande teel ülekantavat soojust. Paljudes veetorukateldes on selle toruderea ülemine osa kujundatud torude tiheda paigutusega ekraanina ja vaid allosas on torud üle ühe painutatud gaaside liikumise suunas nii, et gaasid pääsevad torude vahelt läbi. Esimese toruderea taga gaasikäigus asuvad toruderead 9 moodustavad konvektiivküttepinna, kus soojus-ülekanne gaasidelt veele ja aurule toimub põhiliselt konvektiivse soojusvahetuse teel. Vee- ja ekraanikollektor on torude kaudu ühendatud vee-aurukollektoriga. Katla töö ajal toimub soojusenergia ülekanne ekraanpinna koldepoolses torudereas ja kõigis
annaabi.ee 
