Darwini juhendaja. Aastal 1831 lõpetas Darwin ülikooli sai ta bakalaureusekraadi, siis soovitas Henslow teda HMS Beagelsi pardale kui loodusteadlasena. Laev, mille kapten oli Robert FitzRoy, pidi asuma 5-aastasele ümbermaailmareisile. Sellest reisist sai Darwini jaoks ühekordne võimalus elus. 27. detsember 1831 HMS Beagel alustas oma reisi ümber maailma. Reisi jooksul kogus Darwin erinevaid looduslike isendeid- linnud, taimed ja kivistised. Läbi praktiliste teadusuuringute ja ekperimente, sai ta ainulaadse võimaluse jälgida tähelepanelikult botaanika, zooloogia ja geoloogia põhimõtteid. Lõuna- Ameerika ja Vaikse ookeani saared pakkusid aga erilist huvi Darwinile. Pärast Darwini tagasipöördumist Inglismaale aastal 1836, hakkas ta oma järeldusi üleskirjutama ajakirjas Journal of Researches. See reis mõjutas suuresti Darwini vaadet loodusloos. Sel ajal hakkas ta avaldama oma avastusi, mis olid täielikult vastuolus teiste loodushuviliste vaadetega tol ajal
kirjutama. Töötas ajalehtede jaoks. Kirjandusse tuleb luuletajana. Edasi kirjutab proosat-ajaloolistel teemadel. On kirjutanud ka näidendeid, lastejutte, mälestusjutte. 3 korral abielus olnud, viimane E. Niit. Lapsed on tal väga edukad. Ta ei saanud enda jaoks olulistest asjadest kirjutada ning kirjutas seetöttu minevikust. Tema põhiteos oli "pöördtoolitund". Kirjutas palju linnast, kuna oli linna inimene. Tegi ka palju keelelisi ekperimente. Tema teosedon ka "kolme katku vahel" ja "wikmani poisid.". teda on palju tõlgitud. Kirjutas Lennart Merele mälestus kõne. Paul Erik Rummo 1942 Sündis Tallinnas. Õppis filoloogiat tartu ülikoolis. Rahva ette tuli lihtsate, põnevate ja modernsate luuletustega. Kirjutas ka nõukogude võimu pilkavaid tekste. Töötas vanemuises ja ka draamateatris. Oli seotud ka poliitikaga. Neli aastat oli vabariigi rahvastikuminister. Tõlkis ja kirjutas lastejutte
Silmas võivad tekkida valgus-sähvatused, kui ühest otsast kokkusurutud hõbe- ja tsinkvarraste teiste otstega puudutada üheaegselt keelt ja silmaalust nahka. Nende ja ka mitmete teiste katsete tulemuste põhjal väitis Volta, et Galvani katsetes põhjustas konna lihaste kokkutõmbe kahe eri metalli kokkupuutel tekkinud elektrilaeng. Prepareeritud konnakoib kujutas endast lihtsalt tundlikku mõõteriista, mis reageeris elektrilaengule. Volta jätkas ekperimente ja märkas, et elektrilaengu tekkimiseks kahe metalli kokkupuutel on vajalik ka niiskuse (elektrolüüdi vesilahuse) olemasolu. Elektrilaeng võib tekkida kahe eri liigi metalli ja elektrolüüdi vesilahuse kontaktis. Volta järeldus ühtis ka Galvani katsete tulemustega. Galvani katsetes oli elektrolüüdi vesilahuseks koevedelik ja niiskus, mis kattis metallide pinda. 8
annaabi.ee 
