mitteloojuvad, asuvad põhjapooluse lähedal. tähtkujud ja nende näiv liikumine erinevate vaatluspaikade korral- sõltub vaatleja asukohast · Päikese näiv liikumine, ekliptika, zodiaak- päikest ei saa kinnistäheks pidad, sest ta ei ole taevasfääri suhtes paigas. Päike liigub kinnistähtede suhtes möödaringjoont, teeb aastaga ringi. Seda joont, mida mööda päike liigub nim ekliptikaks. Ekliptika läbib mingi hulga tähtkujusi. Ta on kaldu, lõikab ekvaatorit, aastaajad sõltuvad sellest, kus päike ekliptikal asub. Ekliptika läbib sodiaagimärke(loomamärgid). · Planeetide näiv liikumine- planeetide orbiidid on ühel tasapinnal.Nad liiguvad taevas, aga on alati ekliptikal. Aga planeedid võivad taevasse joonistada sakisilmuse(??). liikumissuund võib muutuda vastupidiseks, liikumine on ebaühtlane.
I seadus Iga planeet liigub ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike. Planeedi orbiidi kaugeimat punkti Päikesest nimetatakse afeeliks, lähimat aga periheeliks. II seadus Planeedi raadiusvektori poolt võrdsetes ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed. III seadus Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu orbiitide suurte pooltelgide kuubid. 1 AU (Astronoomiline ühik) = 150 mlj km - Päikese näiva liikumise aastast teed nimetatakse ekliptikaks. Kevadpunkt on 21. Märtsil ja sügispunkt 23. Septembril (võrdpäevsus). 22. Juuni on kõige pikem päev ja 22. Detsember kõige lühem. Taevakehade uurimismeetodid Spektraalanalüüsiga saab määrata kiirgavate ja neelavate aatomite hulka ja gaaside keemilist koostist. Tähe heleduse järgi saab määrata tähe atmosfääri temperatuuri.Tähtede temperatuurid jäävad vahemikku 3000 (punane) kuni 30 000°K(sinakas-valge). Päike on kollane kääbustäht,
horisonditasandiga paralleelsed. Tähed ei tõuse ega looju. Näha pooled taevasfääri tähtedest.) 6. Mida nimetatakse tähe kulminatsiooniks? Tähe kulminatsiooniks nimetatakse tähe läbiminekut taeva meridiaanist. Igal tähel on 2 kulminatsiooni: ülemine kulminatsioon ja alumine kulminatsioon. Loojumatul tähel on näha mõlemad kulminatsioonid, loojuval ainult ülemine kulminatsioon. 7. Mis on ekliptika? Ekliptikaks nimetatakse joont, mida mööda Päike aasta jooksul tähtede suhtes liigub. Ööpäeva jooksul liigub Päike tähtede suhtes ida poole ühe kraadi päevas. Ekliptikatasand modustab taeva ekvaatoriga nurga 23,5 kraadi. Ekliptika läbib 12 tähtkuju. (Asub taevaekvaatoril kaks korda aastas: 21 märts ja 23 september.) 8. Mis on sodiaagivöö? Millest see koosneb? Sodiaagivöö, ehk loomaring koosneb 12 tähtkujust. 9. Selgitada kuuvarjutuse tekkimist. Joonis.
Sisemised-rõngad on umbes 1,3 km paksud, äärmised aga kümme korda õhemad. Augustis 1981 jõudis Saturni juurde ka “Voyager-2”, millelt saadud andmete uurimisel leiti, et kohati on rõnga paksus vaid 150 meetrit või isegi alla selle. Samuti registreeris tehiskaaslane sisemistes rõngastes ka võimsaid välgusähvatusi. 5 Saturni rõngad 6 Rõngata saturn Ekliptikaks nimetavad astronoomid Päikese teekonda tähistaevas aasta vältel. Tegelikult määrab selle Maa orbiidi tasand. Nagu teame, tiirlevad ligikaudu samas tasandis ka kõik teised suured planeedid. (Saturni orbiit on näiteks Maa omaga vaid 2,5 kraadise nurga all). Et rõnga asend maailmaruumis ei muutu, planeet ise aga liigub ümber Päikese, tekibki iga 15 aasta järel olukord, kus Maal asuv vaatleja näeb rõngast servalt.
Sisemised-rõngad on umbes 1,3 km paksud, äärmised aga kümme korda õhemad. Augustis 1981 jõudis Saturni juurde ka "Voyager-2", millelt saadud andmete uurimisel leiti, et kohati on rõnga paksus vaid 150 meetrit või isegi alla selle. Samuti registreeris tehiskaaslane sisemistes rõngastes ka võimsaid välgusähvatusi. [6] Saturni rõngad 7 Rõngata saturn Ekliptikaks nimetavad astronoomid Päikese teekonda tähistaevas aasta vältel. Tegelikult määrab selle Maa orbiidi tasand. Nagu teame, tiirlevad ligikaudu samas tasandis ka kõik teised suured planeedid. (Saturni orbiit on näiteks Maa omaga vaid 2,5 kraadise nurga all). Et rõnga asend maailmaruumis ei muutu, planeet ise aga liigub ümber Päikese, tekibki iga 15 aasta järel olukord, kus Maal asuv vaatleja näeb rõngast servalt.
muutuvad pidevalt. Päikese näiv aastaringne liikumine. Ekliptika. Maad pöörleva kehana võib käsitleda kui suurt vurri maailmaruumis. Vaba vurr teatavasti säilitab oma telje kindla asendi ruumis. Maa telje ja orbiiditasandi vaheline nurk on umbes 66°33. Sellest tulenevalt liigub Päike oma näiva aastaringse liikumise käigus mööda ringi, mille lõikumistasand taevasfääriga on ekvaatoritasandi suhtes 23°27 nurga all. Seda Päikese aastaringse liikumise ringi nimetatakse ekliptikaks (kr. ekleiptike). Nii teeb Päike aasta jooksul täisringi mööda ekliptikat, muutes pidevalt oma ekvatoriaalkoordinaate deklinatsiooni ja otsetõusu. Ekliptikatasandi kaldenurgast tulenevalt muutub Päikese deklinatsioon 23°27N-st kuni 23°27 S-ni, kusjuures otsetõus muutub 0° kuni 360°.
tasandit igas suunas kuni lõikumiseni taevaskeraga. Lõikejoon moodustab taevas kujuteldava ringjoone, mida nimetatakse taevaekvaatoriks. Seega Maa ekvaatori projektsiooni taevaskeral nimetatakse taevaekvaatoriks. Ringjoone sisse jäävat tasandit nimetatakse taevaekvaatori tasandiks. Taevaekvaatori tasand on 90º nurga all ehk risti maailmateljega. Päike näib aastaga läbivat taevasfääril 13 tähtkuju, tehes sellega ringi taevasfäärile peale seda näivat teed nimetatakse ekliptikaks Ekliptika on kujuteldav joon taevasfääril, mida mööda toimub Päikese aastane liikumine. Punkte, kus ekliptika taevaekvaatoriga ristub, nimetatakse võrdpäevsuspunktideks kevadise võrdpäevsuspunkt ehk kevadpunkt on Kalade tähtkujus, selles punktis asub Päike kevadisel võrdpäevsusel ehk 21. märtsi paiku. Sügisene võrdpäevsuspunkt ehk sügispunkt asub Neitsi tähtkujus, selles punktis asub Päike sügisene võrdpäevsuse ajal ehk 23. septembri paiku
annaabi.ee 
