printsiibini muusika loomisel. Et määrata helide järjekord oma teoses, viskas ta mündiga "kulli-ja-kirja". See oli muusika ajaloos uudne, kuna autor loobus esmakordselt oma isiklikust "maitsest" teose loomisel. 1960-ndatel moodi tulnud eklektitsistlikus muusikas on kokku sulatatud eri aegade stiile. Modernistliku väljenduslaadiga põimuvad Bachi polüfoonia, jazzi rütmid või rahvalikud viisid. Uut muusikastiili hakatigi nimetama eklektitsismiks. Eklektitsismiga samal aastakümnel tekkis USA läänerannikul veel üks uus suund - minimalism ehk korduste muusika. Et "mini" tähendab väikest, nimetatakse "minimalistlikuks" sellist muusikat, milles on väga vähe muusikalist arengut. Minimalismile on iseloomulik ühe motiivi pidev kordus ja järk-järguline teisenemine. Teose rütmiline pilt võib olla vahel vägagi keerukas. Minimalistlik muusika kõlab teistest 20. sajandi suundadest
CARRACCID Bolognas kunstiakadeemia, kus nad ise õpetajatena töötasid. Nende põhimõtteks oli ühelt poolt looduse tundmaõppimine, teiselt poolt vanade meistrite väljendusvahendite ja -laadide ühendamine (eklektitsism). Näiteks püüti seostada Michelangelo suurejoonelisust Corregio maalilisusega, Raffaeli kompositsiooni veneetslaste koloriidiga jne. Carraccide maalide teemad pärinesid mütoloogiast ja nende ilutsev ning idealiseeriv laad leidis palju järgijaid. Kõrvuti eklektitsismiga arenes itaalia kunstis teine vool, nn naturalism, mille suurimaks esindajaks oli MICHELANGELO DA CARAVAGGIO (1573-1610). Ta hülgas otsustavalt eklektika. Caravaggio põlgas idealiseerimist ja püüdis elu ning inimesi kujutada just sellistena, nagu ta neid nägi. Tema maalidel näeb tihti tüüpe lihtrahva hulgast - mustlasi, pillimehi, joodikuid ja kaardimängijaid. Ka religioosseid tegelasi kujutab ta olustikulisena, ilma aupaisteta. Caravaggio
CARRACCID Bolognas kunstiakadeemia, kus nad ise õpetajatena töötasid. Nende põhimõtteks oli ühelt poolt looduse tundmaõppimine, teiselt poolt vanade meistrite väljendusvahendite ja -laadide ühendamine (eklektitsism). Näiteks püüti seostada Michelangelo suurejoonelisust Corregio maalilisusega, Raffaeli kompositsiooni veneetslaste koloriidiga jne. Carraccide maalide teemad pärinesid mütoloogiast ja nende ilutsev ning idealiseeriv laad leidis palju järgijaid. Kõrvuti eklektitsismiga arenes itaalia kunstis teine vool, nn naturalism, mille suurimaks esindajaks oli MICHELANGELO DA CARAVAGGIO (1573-1610). Ta hülgas otsustavalt eklektika. Caravaggio põlgas idealiseerimist ja püüdis elu ning inimesi kujutada just sellistena, nagu ta neid nägi. Tema maalidel näeb tihti tüüpe lihtrahva hulgast - mustlasi, pillimehi, joodikuid ja kaardimängijaid. Ka religioosseid tegelasi kujutab ta olustikulisena, ilma aupaisteta. Caravaggio