(Töötas praost Odja juures, ei kosinud Lassit, Lapimaa tütarlast) Neenu Moor: Ekke ema, karmi käega, kuid hella südamega ema, kes hoolis väga oma poegadest. ( Nuhtles Ekket, kui poiss sai järjekordselt millegiga hakkama, samas pärast hiilis aida taha nutma, et oli oma toredale pojale vitsa andnud) Eneken Üüve : Oli tüdruk, kellele meeldis Ekke, kuid nad ei saanud koos olla, kuna tema isa, Toomas Üüve, oli selle suhte vastu . Eneken oli häbelik tüdruk(ei julgenud Ekkega kohtuda), samas teadis, mis tahab, kui saatis Ekke maailma sarvi maha jooksma. 6) Autori kirjutamisstiil: Gailiti lausetes on olemas eripärane rütm. Talle on iseloomulik veel suur fantaasiarohked võrdlused ja leidlik sõnavara. Laused on uudsed ja mängulised. Suhteliselt pikad laused.
Meeldejäävaim kõrvaltegelane. Miks? Kõik teose tegelased olid hoolikalt välja mõeldud, omapärased ning huvitavad. Raske on valida üht lemmikut, kuid eriti meeldejääv minu jaoks oli Aleksandri tegelaskuju. Ta oli hea füüsisega, töökas, lõbujanuline meesterahvas ning tänu sellele oli talle elus palju teid lahti. Siiski Jumal annab harva kahe käega ja Aleksander oli võrdlemisi totakas ning joomalembeline. Peremees loovutas talle oma kauni tütre, kuid tema ei osanud enne Ekkega kõnelemist seda hinnata. Kõigil jääb millestki puudu, olgu tegu siis mõistuse või välimusega. Aleksander oli hea näide sellest.
Ta on heatahtlik ja suhtleb kõigiga, kuid on isa võimu all. Toomas Üüve on ennasttäis mees. Ta on ise olnud ka vaene, kuid ostis omale talu odava raha eest ning tänu sellele sai ta rikkaks. Ta ei ole tegelikult mitte kellegi vastu pahatahtlik, kuid ta eristab klasse, kes on rikas ja kes on vaene. Enge Üüve on Toomas Üüve naine ja Enekeni ema. Aat Elme on vana madrus, kes aitab Neenut. Praost Odja on jõukas peremees, kelle juures Ekke töötas võõrsil olles. Ta sai Ekkega väga heaks sõbraks. Kohe kindlasti ta ei tahtnud, et Ekke tema juurest lahkub, kuid ei hakanud Ekket keelama ega anuma. Pille Riin on postiljon ja hoolimatu tüdruk, kelle ema on surnud ja külarahvas kasutas teda ära imelikkude juttudega. Ei hoolinud enam kellestki ega millestki, tõmbus endasse. Ekke sattus tema juurde ja ostis talle uued kardinad, sest tema kodu oli muutunud hästi räpaseks.
Rahvas elab saalis kaasa, karjub mida peaks tegema ja Ekke ütleb, mida rahvas kuulda tahab. Ühel hetkel ongi rasputinit mänginud mees keset saali ja rahvas tema kallal, arvepidajal on õnneks mõistust etendus lõppenuks kuulutada. Ekke moor aga sammub tsaari riietuses välja, ise ohates, et on andnud endast täna kõik ja nüüd sammub kiiresti koju. Neenu on juba murest murtud, mõtleb igasugu imelikke mõtteid, et mis Ekkega võis seal Ingelandis juhtuda. Ühtäkki tuleb Ekke koju, algul ei tunne Neenu teda ära, sest ta oli ju riietatud nagu tsaar. Aga ema süda oli nüüd juba rõõmsam, ta käskis aatil minna vaatama kas saun eilsest soe on, et Ekke end korralikult pesta saaks. Ema poputas Ekket ikka kõigega, tõi talle hulgaliselt süüa, isegi pesi selga. Tavaliselt oleks ta sellise käitumise eest pahandada saanud
oma sõnadega näidendi suunda muutma. Rahvas elab saalis kaasa, karjub mida peaks tegema ja Ekke ütleb, mida rahvas kuulda tahab. Ühel hetkel ongi rasputinit mänginud mees keset saali ja rahvas tema kallal, arvepidajal on õnneks mõistust etendus lõppenuks kuulutada. Ekke moor aga sammub tsaari riietuses välja, ise ohates, et on andnud endast täna kõik ja nüüd sammub kiiresti koju. Neenu on juba murest murtud, mõtleb igasugu imelikke mõtteid, et mis Ekkega võis seal Ingelandis juhtuda. Ühtäkki tuleb Ekke koju, algul ei tunne Neenu teda ära, sest ta oli ju riietatud nagu tsaar. Aga ema süda oli nüüd juba rõõmsam, ta käskis aatil minna vaatama kas saun eilsest soe on, et Ekke end korralikult pesta saaks. Ema poputas Ekket ikka kõigega, tõi talle hulgaliselt süüa, isegi pesi selga. Tavaliselt oleks ta sellise käitumise eest pahandada saanud
nad ei saanud abielluda. Nii oli ka Ekke ja Enekeniga. Kuid lõpuks said nad ikkagi õnnelikuks. 3. Teose tegevus toimus Ingeland'i külas. Minu meelest teose koht otseselt tegelasi ei mõjutanud. Võibolla mõjutas netukene Ekket, kuna selles külas elas tüdruk, kellesse ta oli armunud, aga tüdruku isa ei lubanud neil koos olla ning seetõttu läks Ekke end maailma avastama. See mõjutas omakorda Enekeni, kuna ta ei saanud ka koos Ekkega olla. 4. Ekke Moor : · Ta oli noormees, keda peeti logardiks ning saamatuks. ,,Pole ümbruskonnas meest, kes ei pilkaks Ekket." ,,Teised pojad künnavad kaugeid meresid, saadavad aeg-ajalt vanale emale mõne dollari või naela, kuid see pesamuna on nagu kägu poetunud võõrasse pessa mida tahad sa selle päevavargaga teha? Kas nuhtle või sõima, aga sõim jooksen nagu vihm räästast alla
hüti lumest puhtaks, parandas laudadega akna, pühkis lae ja seinad, hütinurgad toppis heina täis, et tuult ei tuleks, voodisse pani uued linad, tegi aknalaua ja sitsist kardinad, ümberringi pritsis lõhnaõli jne. Ta muutis Pille Riini maja hubaseks, kuid kui tüdruk õhtul koju tuli, ei istunud talle miski. Kui Ekke ei hoolinud sellest, ta tõstis enda valmistatud toidu lauale, et sööma hakata. Kuid õhtu jooksul rääkis Ekke tüdukule igasuguseid lugusid, ning Pille Riinile hakkas Ekkega koos olemine meeldima. Kuid järgmisel päeval lahkub Ekke sellest hütist ja liigub edasi oma teed. Ekke töötas vahepeal mitmetes kohtades: pidades ise poodi, töötades Peederga talus, kus lõpuks sai peremehe tütar samuti õnnelikuks, abielludes ühe tugeva ja suure töötaja Aleksandriga. Pärast Peederga talu seikles Ekke pikalt üksinda looduses, öösiti tukkus mõnes kaljulõhes, hammustas mõne kuiviku ja ruttas aina edasi. Ta oli püüdlik ja väsimatu. Ühel öhtul
Siin kohal on selleks Aadu Undeperve, Ekke sättib ennast positsioonile, et on pererahve poja Karla sõber linnast keda vallandati ja kes nüüd linnast ostetud linnaklassi pahna maal müüb. Olles mitte midagi kuulnud tükk aega oma pojalt võttab meeledi pere vastu Ekke, pakkub süüa ja kui jutt sattub tema kaasakantavale varale on naised rohkem kui rõõmsad ostma erinevaid seepe, riidetükke ning perfüüme mida pakub, hiljem saadab Aadu tütre Viia Ekkega ringikäima kuna külarahvast on lihtsam veenda ostma Ekke kaupa mis neile näib kui uhke suur kaubamaja kui teda toetab keegi tuttav. Päeva lõpus saadab Viia Ekke Pille Riinu juurde kes küla. juttude järgi olevat kena soe ja hooliv inimene valmis pakkuma öömaja ränduritele. Kuid tegelikuses ei oota Ekket tuli kaminas ega soe söök laual. Tuleb välja, et teda on ninapidi veetud kuna Pille Riini kodu on külm, pime ja koostlagunemas. Pille ise on aga unistaja, ta väidab,
annaabi.ee 
