Maailmas ei tasu vaid endale mõelda kui tahetakse ellu jääda ja ka edukas olla. Ei tohi end näidata ebakindlana, sest teised inimesed tajuvad seda ja enesekindluseta ei saavuta sa midagi ega leia ka poolehoidu. Inimesed on väga erinevaid, samuti ka riikide valitsus. Osades maades on usu-tavade järgimine kohustuslik, osades täiesti vabavoliline. Maades, kus usk on kohustuslik, ei nurise keegi selle üle, et jumalat tegelikult ei ekisteeri ja vajadust seda mitte eitada ei olegi põhjust. Peaasi, et enda eluga rahul ollakse. Niimoodi hoitaksegi riik kontrolli all ja inimeste teadmine, et nad on võrdsed, on valdav. Vastupidi on maades, kus on täiesti vabavoliline mida sa usud. Sellistes riikides on väga selgelt näha, et inimühiskond ei ole võrdne, pigem absurdne. Usuga suudetakse luua ühtsus. Väga hea näide on araabiamaad, kus ei ole kodutuid ja ühiskonnakihtide palganumbrid ei erine väga palju
Turu puudulikkus- Turu piiratud toimimine ühiskonna seisukohalt 3 Aspekti: Turukonkurentsi ebatäiuslikus- monopol, oligopol Tootmise ja tarbimisega kaasnevad välismõjud- olukord, kus kellegi tegevuse tagajärjel ühiskonna liikmete heaolu suureneb või väheneb nende enda tegevusest sõltumata Ühishüviste ebapiisav pakkumine turul- kaupu ja tooteid, mida inimesed tarbivad kollektiivselt turu vahenduseta nimetatakse ühishüviseks Erasektori ja riigi suhted ühiskonna sektorid ei ekisteeri isoleeritult, vaid sõltuvad üksteisest. Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori, täpsemalt riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. Lisaks õiguslike normide kehtestamisele sekkub riik majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi, samuti selleks, et planeerida ühiskonna majanduslikku arengut. Kodanikuühiskonna poliitiline ja majanduslik mõõde
Erinevate keelkondade, murrete ja murrakute piiride asetamine ruumilisse seosesse st kaardile on olnud väga populaarne. Kultuurigeograafe on huvitanud ka keelte dünaamika ehk kuidas erinevad keeled on laienenud või hääbunud. Suur osa andmeid pärineb keeleteaduselt,kultuurigeograafid tõlgendavad neid andmeid. Probleemiks on see, et kaua ikka kaarte joonistada, sisuliselt on üldpilt juba teada ning tavaliselt sellesarnaseid piire nagu kaartidel esitatakse tihti tegelikkuses ei ekisteeri. Uue suundumusena tegeletakse keelesiseste erinevuste uurimisega. Eri ühiskonnakihid kasutavad erinevat keelt ning kuidas see ruumiliselt paikneb. Erinevused tulenevad soost ja vanusest. Alati pole keel keel kõige tähtsam kultuuri identiteet, nt juutidel on religioon ja iirlased ka. Kultuurigeograafe on huvitanud ka keelte dünaamika, st, kuidas on erinevad keeled oma areaali laiendanud või hääbunud
annaabi.ee 
