IMIVOOLIKU OTS (KOOS SÕELAGA) PEAB OLEMA VÄHEMALT VOOLIKU SISELÄBIMÕÕDU SÜGAVUSEL VEE ALL, ET EI TEKIKS ÕHULEHTRIT VOOLIKU LÄBIMÕÕT SELLINE, ET VEE LIIKUMISE KIIRUS IMIVOOLIKUS EI ÜLETAKS 1 m/s SUKELPUMP TÖÖTAVAD PUMBATAVA VEDELIKU SEES TÖÖKAMBER POLE KUNAGI VEEST TÜHI KÄITATAKSE ELEKTRI ABIL TÖÖRATAS TOETUB OTSE ELEKTRIMOOTORI VÕLLILE VÄIKESED JA KOMPAKTSED MADALATEL VEEVÕTUKOHADEL KASUTAMISE EELISED EJEKTOR (imi-jugapump) LIIKUVAD DETAILID PUUDUVAD VESI IMETAKSE KAASA HÕRENDUSE ABIL KASUTEGUR MADAL (~25%) VÕIMALDAB VETT SAADA MADALATEST KOHTADEST SISENDI LÄBIMÕÕT VÄIKSEM KUI VÄLJUNDIL AUTOPUMBAD STATSIONAARNE EES, KESKEL, TAGA VÕI VEEPAAGIS KÄITATAKSE JÕUVÕTUVÕLLI ABIL VESI SAADAKSE VEEPAAGIST/VEEVÕTUKOHAST/LISATOITEST VAAKUMPUMP või VAAKUMSEADE TEKITAB HÕRENDUSE ENAMASTI ÜHEASTMELISED LISANA KA VAHUAINE DOSEERIMISSÜSTEEM MOOTORPUMBAD
läheduses;samasse jääb seega ka lühike tagasivoolutoru.Kütuserõhk hoitakse võrdelisena välisrõhuga.Erinevus sisselasketorustikus valitsevast rõhust võetakse arvesse sinna paigutatud rõhuanduri abil. 3. Pumbakamber-Kütusepump on bensiinipaagis paigutatud pumbakambrisse,mis hoiab ära õhu kaasaimemise ka siis,kui bensiinitase paagis langeb. Kütuse tagasivool rõhuregulaatorist pumbakambrisse on korraldatud nii,et moodustub imi-jugapump(ejektor),mis toimetab bensiini paagipõhjast pumbakambrisse.Tagasivooluga tekitatakse pumbakambris ka keerisliikumine,et eraldada aurumullid pumpa minevast kütusest. 4. Kütusepump-Kütusepump paikneb bensiinipaagis,teda käitab püsimagnetitega alalisvoolumootor.Tavalisimalt kasutatava,keerispumba rootor on kinnitatud otse mootorivõllile. Bensiin surutakse pumbast välja läbi elektrimootori,määrides ja jahutades seda seestpoolt.
lisandeid.Surve all voolav toitejuga paiskub suure kiirusega pumba düüsist kokkuvoolukambrisse , kus surve on madal. Osa toitejoa kineetilisest energiast kandub üle imitorust kaasahaaaratavale vedelikule . segunemiskambris voolud segunevad ja nende kiirused ühtlustuvad . Pumba difuusoris ristlõige suureneb, vool aeglustub ning kineetiline energia muutub potensiaalseks energiaks - surve tõuseb. Laevades kasutatakse põhiliselt vett või auru. Jugapumba alaliigid on ejektor e. imijugapump ja injektor e. surujugapump. Puistmaterjali pumpavat jugapumpa tuntakse hüdroelevaatori nime all.Imijugapumpadel kasutatakse pumba toiteveena laeva tuletõrjesüsteemist vett või aurukatlast auru . Surujugapumpsid ehk injektoreid kasutatakse näiteks aurukatlasse toitevee surumiseks . Aurukatla injektori töötab aurujoa abil st. töötavaks keskkonnaks on aurukatlast võetav vee aur. Auru kondenseerumise tulemusena injektori segukambris tõuseb katlasse
Osa toitejoa kineetilisest energiast kandub üle imitorust kaasahaaaratavale vedelikule . Enne difuusori laienevat osa , segunemiskambris, voolud segunevad ja nende kiirused ühtlustuvad . Pumba difuusori laienevas osas vool aeglustub ning kineetiline energia muutub potensiaalseks energiaks. Difuusorile järgnevas survetorus tõuseb rõhk kõrgemaks imivoo rõhust , kuid jääb madalamaks toitejoa rõhust (H1 > H). 52 Jugapumba alaliigid on ejektor e. jugaimipump ja injektor e. jugasurupump. Puistmaterjali pumpavat jugapumpa tuntakse hüdroelevaatori nime all. Puudused: 1. Kasutegur on madal. 2. Käitamiseks on vaja suure survega tööjuga. Jugapumba tõstekõrgus (H) väheneb proportsionaalselt toitejoa vooluhulga ja rõhu (p) vähenemisega. H P toitejoa rõhk p
annaabi.ee 
