Looduslik – alles hiljuti esile tõusnud, universaalne sõna, seostub kaasaegsete trendidega. Reklaamikeel järgib trende. Piiratud – viitab kogusele, arvule, st eksklusiivne, mõjub ahvatlevalt, et võimalikult kiiresti tarbija osta tahaks, sest muidu saab otsa. Eesti reklaamikeeles kirjeldatakse adjektiividega toote kättesaadavust, isikupärale (tarbijakesksus), kvaliteeti. Reklaamikeeles hoidutakse umbisikulisest tegumoest, eitavatest vormidest (ilukirjanduses ja kõnekeeles üle 10%, aga reklaamikeeles mitte). Reklaamikeeles on palju imperatiivi. Ajalehereklaamides on sina-vorme üle 5%, teie-vormid vähem sagedased. Televisioonis esineb imperatiivi tunduvalt rohkem. Teksti kvalitatiivsed tunnused näitavad reklaamikeelele iseloomulikke jooni. Reklaamikeele üks eesmärke on äratada tähelepanu, olla lööv – seega peab olema teistest reklaamidest erinev, silmapaistev
kehtib üksnes selle loogika algkursuse raames, teistes allikates võivad olla teistsugused kokkulepped: • tingiv-kategoorilised laused tõlgitakse sümbolkujule, nii nagu need oleks materiaalsed implikatsioonid; • materiaalset implikatsiooni kui järeldusprotsessi vahetulemit või lõppjäreldust võib sõltuvalt kontekstist tõlgendada kas materiaalseks implikatsiooniks või tingivaks lauseks. Toome näite, mis sisaldab eitavatest väidetest koosnevat tingivat väidet. N10.1. Nelja võimaliku tingiv-kategoorilise süllogismi hüpoteetiline eeldus on „Kui tudeng ei õpi, siis ei saa ta eksamil läbi”. Olgu kõigis väidetes juttu ühest kindlast tudengist ühe ja sama eksami kontekstis. Koostage kõik neli traditsioonilist tingiv-kategoorilist süllogismi, mis põhinevad tingiva väite komponentide jaatamisel ja eitamisel. Näidake, millised süllogismid kehtivad ja millised mitte
kehtib üksnes selle loogika algkursuse raames, teistes allikates võivad olla teistsugused kokkulepped: · tingiv-kategoorilised laused tõlgitakse sümbolkujule, nii nagu need oleks materiaalsed implikatsioonid; · materiaalset implikatsiooni kui järeldusprotsessi vahetulemit või lõppjäreldust võib sõltuvalt kontekstist tõlgendada kas materiaalseks implikatsiooniks või tingivaks lauseks. Toome näite, mis sisaldab eitavatest väidetest koosnevat tingivat väidet. N10.1. Nelja võimaliku tingiv-kategoorilise süllogismi hüpoteetiline eeldus on ,,Kui tudeng ei õpi, siis ei saa ta eksamil läbi". Olgu kõigis väidetes juttu ühest kindlast tudengist ühe ja sama eksami kontekstis. Koostage kõik neli traditsioonilist tingiv-kategoorilist süllogismi, mis põhinevad tingiva väite komponentide jaatamisel ja eitamisel. Näidake, millised süllogismid kehtivad ja millised mitte
annaabi.ee 
