Mõiste sisu ja maht Mõiste sisu on eseme või ühte liiki esemete klassi oluliste tunnuste kogum, mis peegeldub selles mõistes. Mõiste maht on esemete klass, mis peegeldub mõistes. Kuidas mõisteid liigitada? Mõisteid võib liigitada nende mahu ja sisu järgi - Mahu järgi jaotatakse mõisted üksik-,üld- ning tühimõisteteks. - Sisu järgi jaotatakse mõisted konkreetseteks ja abstraktseteks, suhtelisteks ja absoluutseteks, jaatavateks ja eitavateks, kogu- ja mittekogumõisteteks. Mis on definitsioon? Definitsioon on loogiline operatsioon, kus avatakse mõiste sisu või tehakse mõiste nime tähendus. Reaaldefinitsioon on loogiline operatsioon, milles tuuakse välja mõistes peegelduva eseme olulised tunnused. Nominaaldefinitsioon on loogiline operatsioon, kus tehakse kindlaks mõistet tähistava nime tähendus. Olulisemad defineerimisreeglid - Definitsioon peab olema võrdne (defineeritava ja defineeriva mahud peavad
Aastatel 1938-1939 viidi Eestis läbi ulatuslik haldusterritoriaalne reform, mille tulemusel vähenes valdade arv 398-lt 281-le. Kuna Eestis reguleerisid valla ja linna staatust erinevad seadused, siis linnad jäid reformist puutumata ning neid oli 1939. aastaks 33 üksust. Kokkuvõtlikult võib nimetatud perioodi suundumusi kohaliku omavalitsuse reformimise katsetel pidada kallutatuks hetkepoliitilisest tahtest, mittejärjepidevateks, sõlmprobleeme hägustavateks või eitavateks ja kontseptuaalselt mitteterviklikeks. Kasutatud allikad 1. K.Kiiver ''Kohalike omavalitsuste reformikavad ja reformid 1918-1939'' 2. Maakonnaseadus RT 1938, 43, 405. 3. Vallaseadus RT 1937, 32, 310. 4. Kohaliku omavalitsuse areng ja ajalugu. https://www.siseministeerium.ee/5993/ 5. KOV Eesti Vabariigis 1918-1940. http://iuridica.wordpress.com/2013/06/06/kov-eesti- vabariigis-1918-1940/
oskused. Verifitseerimisharjutused praktilises lauseõpetuses: Verifitseerimine (õigeks/valeks, sobivaks/sobimatuks tunnistamine) on üks peamistest lingvistilistest ja psühholingvistilistest eksperimentidest, mille käigus otsustatakse mingi keeleüksuse õigsuse (keelenormile vastavuse) üle. Verifitseerimisülesanded jaotatakse jaatavateks (oodatakse õige konstruktsiooni äratundmist), eitavateks (teadlikult esitatakse veaga ütlus) ja alternatiivseteks (esitatakse valikuks õige(d) ja vale(d) konstruktsioon(id)). Lastele esitatakse näiteks korraldused: Leia õiged (valed) laused! Kumb lausetest on õige? Joonista õige lause ette rist! o Lause eristamine teistest keelenditest. Nt toodud sõna või sõnaühend võivad esineda vastusrepliigina dialoogis, mitte kontekstivälise lausungina. Viimast on vaja õpilastele selgitada
annaabi.ee 
