Nüüd on nende lapselaps, Elo, juba suur inimene. Kui ta Draamateatrsse tuli , tehti kohe esimese lavastuse Kulno Süvalepaga „Kevade“. Saalid olid puupüsti täis ja tütarlapsed ootasid neid peale etendust tagaukse juures ja küsisid autogramme. Siis kutsuti Kaljot Tallinnfilmi, kuhu tuli üks vene rezissöör Jegorov tegema siinmail eismest kunstilist filmi „Jahid merel“. Öeldi: „Meil rezissööre pole, aga ta on umbvenelane ja kedagi on vaja appi ja ka õppima, me maksame teile 180 rubla kuus.“ “Draamateatrist sai vist 60 rubla,” räägib Kaljo Kiisk. “Rezissöörina olen teinud 13 filmi. Mul on olnud häid õpetajaid ja nõuandjaid – Mihhail Rom, Julius Kuni kaudu sain temaga tuttvakas,” jutustab Kaljo.
1966a.-Kultuurirevolutsioon- EESMÄRK-rahulolematuse mahasurumine->TULEMUSED- sajad tuhandes haritlased, riigitöötajad jne. Kuulutati vaenlasteks.1976a.-võimule tuli D.Xiaoping->EESMÄRK-muuta Hiina mõne aastakümnega võimsaks suurriigiks.->TULEMUSED-rahvakommuunide laialisaatmine, põhipanus olmetehnika tootmisel, tingimused välismaiste ärimeeste tegutsemisele. 1950.a-d-halvenesid suhted NSV-Liiduga ja ka teiste idabloki maadega, sõjaline kokkupõrge Indiaga. 1960.a-d- katsetati eismest tuumapommi, mis suurendas ärevust Ida-Aasia piirkonnas, Hiina kuulutas oma välispoliitika aluseksvõitluse Usa ja NSV Liidu vastu, Nõukogude-Hiina suhete teravnemine, mis viis relvastatud kokkupõrgeteni. 1970.a-d- otsiti sidemeid välismaailmaga, sõlmiti diplomaatilised suhted enamiku lääneriikidega Taiwani esindus asendati ÜRO-s Hiina RV esindusega, paranesid suhted USA-ga. 1980.a-d- soojenesid suhted NSV Liiduga, sõlmiti normaalsed sidemed Venemaaga ja teiste omariikluse
tüvepikendusele võimalikult lähemal, tuleb pikaoksalistel sortidel pikemaid võraharusid esimest korda pärast istutamist tugevasti kärpida (1/2...2/3 võrra nende pikkusest). Esimesed kõrvaloksad tekivad siis hästi madalal ja neid on võimalik talvel lume kuhjamisega pakase eest kaitsta. Nii tekivad ka uued kasvud lumes, samal ajal kui lumest väljaulatuvad osad talvel külmuvad. Ning kui kasvatatakse 40...50 cm kõrguse tüvega ploomipuid, tuleb eismest korda pärast istutamist võraoksi kärpida olenevalt nende pikkusest 1/3...1/2 võrra. Ploomipuu istutamine ja sellejärgne võra kujundamine Nagu väidab Jaama (1971) oma raamatus ,,Ploomid", on istikuid parem istutada kevadel. Kusjuures ületalve hoitakse neid muldkraavis. Sügisese istutamise korral ei juurdu nad alati hästi ja karmil ning lumevaesel talvel võib juurestik hävida. Ploomipuude võraharudeks jäetakse pärast istutamist 3...4 hõredamalt paiknevat ja paremini
annaabi.ee 
