Itaalia: tähtis Firenze; juhtpos. kuulus Medici dünastiale; esimene arhitekt Brunelleschi ja tema töö: Firenze katedraali kuppel;lastekodud Capella Pazzi Firenzes; eriti hoogne palazzode ehitamine (2-3 korrust, alumine rustikaalses stiilis- suured tahumata kiviplokid, lihtne, robustne) Palazzo Pitti, Palazzo Rucellai; arhitekt: Alberti üritas ehitisi ümberkujundada antiigi eeskujul San Andria kirik Mandovas; veel arhitekte: Da Laurana, Tullio, Lombardi Pr.maa: reness. Jõudis eirinevate kuningate sõjakäikude ajal, lõplikult juurdus Franqoise I ajal; sakraal(kiriku)arhitektuur ja tagaplaanile; domineeris lossiehitus- Ambois loss(spetsiifiline lossiehitus väga kõrge katus, mis on liigendatud katusekambrite, tornide ja korstendega), tähtsaim ehitis oli Chambordi loss(Loire jõe orus, kuhu reness. ja baroki ajal ehitati massiliselt losse); Fontainebleau lossi ehitamine algas 1523.a Le
Peale jäi Staalini tahtmine. 49 1922 - Venemaa Kommunistliku Partei Keskkomite peasekretäriks sai Jossif Vissarjonovits Zugasvili "Stalin." 4.8.3 NÕUKOGUDE LIIDU VÄLISPOLIITIKA 1920NDATEL Kahepalgeline ehk dualistlik: NEP nõudis, et NLil oleksid rahumeelsed kaubandus suhted teiste riikidega. 1919 loodi Komintern ehk Kommunistlik Internatsionaal - rahvusvaheline organisatsioon, kuhu olid koondunud eirinevate riikide komunistlikud parteid. Kominterni juhiti Moskvast Zinovjevi poolt. Nõukogude Liit üritas selle organisatsiooni kaudu levitada revolutsiooni tesitesse maadesse ehk teha interventsioon. Välispoliitika põhiprobleemiks oli tunnustuse saamine. Esimesena tunnistas Nõukogude Liitu de jure Eesti Vabariik Tartu Rahuga 02.02.1920. Eestile järgnesid Läti, Leedu ja Soome. 1922 Genovas toimus euroopa riikide konverents, kus taheti arutada arutada Euroopa olukorda peale Maailmasõda
Olid aristokraatide agendid. Tgeid rahalisi annetusi pühamutele ja on pandud ka haudadesse kaasa staatuse tunnuseks. Alates 7 saj lõpus hiljemalt 6 saj alguses on kreeklased võtnud lyydlastelt, müntimisekunsti üle, kuldmündid (Lydia kuningad võtsid kasutusele kreeka palgasõduritele maksmisel). Aga kreeklased hakkasid seda ka kasutama kaubanduses väga laialt. 6 sajandil paljud kreeka linnriigid hakkasid raha müntima, münditi eirinevate kaalude alusel, mingit ühtset mündisüsteemi ei kujunenud.Erinevalt lydialastest kes kulda müntisid, kreeka oma sai olema hõbe ja väiksemates pronks. Said alguse kreeka müntide rahaühikute terminid, obolos(varras, nüüd sai väiksem münt) 6 obolost moodustus drachma (peotäis), kuus raudvarrast oli moodustanud selle täispeo ja see nüüd kandus üle sellele. Kreeka ühiskonna tipu moodustasid aristokraadid, ülikond, houste ja kaarikuga kujutati, selge
annaabi.ee 
