viikingid. Algas see umbes 700 aastal viikingite retketest Shetlandi saartele. Umbes 790 aastat loetakse viikingite Euroopa-retkede alguseks. Viikingite nimi tuleb vananorrakeelsest sõnast vikingr, mis tähendab mereröövlit või riisujat, kuid seda nimetust kasutati üldiselt kõigi inimeste kohta, kes elasid praeguse Norra, Rootsi, Taani aladel. Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Eirik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eiriku poeg Leif Eiriksson jõudis aastal 1002 Põhja-Ameerikasse, kuid tülid indiaanlastega sundisid viikingeid sealt lahkuma. Umbes 1100. aastaks lõppesid viikingite röövretked. Viikingid olid ka suured kaupmehed, kes käisid nii kaugetes kohtades nagu Konstantinoopol ja Põhja-Amerika. Enamik neist olid põlluharijad, kes kasvatasid teravilju ja juurvilju ning pidasid veiseid, lambaid, sigu ja kanu. Tegeldi ka küttimise ja kalastamisega
Pärast seda ründasid viikingid Hispaaniat, kuid said seal mauridelt lüüa. Viikingid püüdsid mitmel korral Pariisi vallutada, kuid prantslased suutsid seda suure vaevaga kaitsta. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingipealikule lääniks Normandia poolsaare, mis asub tänapäeva Põhja-Prantsusmaal; sinna asusid elama paljud viikingid. Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Eirik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eiriku poeg Leif Eiriksson jõudis aastal 1002 Põhja-Ameerikasse, kuid tülid indiaanlastega sundisid viikingeid sealt lahkuma. Umbes 1100. aastaks lõppesid viikingite röövretked.Lõuna-Itaaliasse ja Sitsiiliasse lõid viikingid tugeva riigi.Kõige enam kannatasid Põhja-Saksamaa,Inglismaa ja Prantsusmaa.Kuna maismaaliiklus oli metsade ja mägede tõttu rakendatud, kasutati peamiste ühendusteedena veekogusid.Ette võeti ka pikemaid merereise.Võõrsile siirduvate salkade etteotsa asusid ülikud
Jätkates Fehu Freyaga seotusega, peab järgnevaid edasiandjaid mainima. Freya leidis mirdipuu alt oma kadunud mehe Odi. Öeldakse, et mirdipuulehti kannavad põhjamaades pruudid, võimalik, et esimese öö märgiks (defloration). Liblikat kutsuti Freya kanaks. Kassid kartsid Freyat ja vedasid ta kaarikut. Kass pole tegelikult vana Skandinaavia koduloom ja on arvatud, et tegelikult kaarikut vedanud loom oli hoopis kärp. Siin mainida ka näha völva Punase eiriku saagas valgeid kassinahast kindaid. Selleks loomaks on nimetatud köttr (kass)- kassid ja kärbid oskavad mõlemad hiiri püüda. Kristliku advendi ajal demoted kõik Norra jumalad tüüpiliste deemonite staatuse ja Freyast sai nõidade patroon. Kass, tema püha loom, sai nõiale arheotüüpiliselt lähedaseks, või vahepealseks loomaks, kes teenis kristlikku kuradit ja Freyat. Kägu ja pääsuke, kes olid kaks tema pühadest lindudest, langesid samuti pattu.
elasid kaks vanameest. Üks neist, Jon, meeldis Kristiinale, sest tema rääkis huvitavaid lugusid loomadest ja ükskord kinkis imeilusalt voolitud ja värvitud rüütli. Teist meest, Sigurdit, aga Kristiina pelgas, sest too oli matnud juba kaks naist maha, kolmas oli käsil ning lubas ükskord ka Kristiina ära võtta. Kirikust põhja pool seisis suur kaljulahmakas, mille ümber kasvas tihe kase- ja haava salu. Seal mängisid Kristiina koos ühe isa sulase, Arne ja preester Eiriku poja Toomasega kirikut. Edasine tee keeras tiheda metsa poole, kust läbi sõideti nõlvani, kus asus väike tare. Seal elas naine Isrid ning tema kaks poega, keda Laurits oli tahtnud endale palgata. Isrid kiitis Kristiina välimust ning nentis, et viimane on isasse. Lauritsa ja Isridi jutust tuli välja, et Isrid otsis just võimalust, et saada kellegagi läbi metsa ning viia oma sugulase äsjasündinud laps orgu ristimisele.
annaabi.ee 
