VIIKINGID LÄÄNE-EUROOPAS • 9. sajandil hakkasid viikingid rüüstama Lääne-Euroopa rannikut kasutades ära sealsete riikide nõrkust. 845. aastal vallutasid nad koguni pariisi. • Viikingipealik Rollo sai enda Valdusesse suure ala Lääne-Prantsusmaal LEIF ERIKSON • Leifr Eiríksson ehk Leifr õnnelik oli Islandi-Gröönimaa maadeavastaja, kes jõudis esimese eurooplasena Põhja Ameerikasse. • Leifrist jutustavad kaks islandi saagat: Eirikr Punase saaga ja Gröönlaste saaga. • Nende andmetel sündis Leifr Islandil. Tema isa Eirikr Punane asutas 985. aasta paiku koloonia Gröönimaale ja Leifr kolis koos oma vanematega Gröönimaa Ida-Asulasse. VIIKINGITE LAEVAD Eesti viikingi Laev laev Turm Laeva joonis KASUTATUD MATERJALID • https://et.wikipedia.org/wiki/Taani • https://et.wikipedia.org/wiki/Vanap%C3%B5hja_keel • https:// www.google.ee/search
Harold ( Essexi krahvi Godwingi poeg) lüüa Normandia hertsogilt Guillaume´ilt, kes oli sõjaväega Inglismaale saabunud. Harold suri. Norra viikingid avastasid umbes aastal 860 Islandi. Pärast Norra ühendamis Harald Kaunijuukse poolt lahkuvad paljud norralased kodumaalt ja asuvad alates 874 aasatast elama Islandile. 982 aasatal hakkavad normannid edasi sõitma Gröönimaa poole. Tavaliselt normannid ei sõida avamerele ainult kui on häda juhus.984 aastal jõuab Islandlane Eirikr Punane Gröönimaale ning asutab seal koloonia. Tema poeg Leif Eriksson liigub 1000.aastal edasi ameerika poole. Ta jõuab Põhja-Ameerika rannale Vinclandi. Tema avastus jääb unustusse, kuna side katkeb Ameerika ja Gröönimaa vahel 1400. aasatal. Sel aastal toimus kliima muutus. 1059 Lõuna-Itaalias tunnistavad normannid Melfi sinodil paavsti oma lääniisandaks. Robert Guiscard saab hertsogiks. Viikingid teevad lõpu bütsantslaste võimule Lõuna- Itaalias, samuti ka
Uusaeg sümboliseeris uut maailmapilti ja ideoloogiat ning arusaamu maailma ajaloolisest arengust. Uusaja alguseks on peetud mitmeid sündmusi (Konstantinoopoli vallutamisest 1453. A. kuni luterliku reformatsiooni käivitumiseni 1517. a.) SUURED MAADEAVASTUSED varajasemad maadeavastused Hanno, Kartaago meresõitja, jõudis 5. Sajandil ekvaatori lähistele. Pytheas, Marseille rändur, rändas 4.sajandil eKr Skandinaaviasse. Norra viikingid asustasid 9.sajandil Islandi. Eirikr (erik) Punane rajas 982. Aastal esimese asunduse Gröönimaale. Leifr Eriksson jõudis teadaolevalt esimese eurooplasena 1000. Aasta paiku Kanada rannikule. Hiina meresõitjad võisid olla Ameerika avastanud juba I aastatuhande keskpaigas. Põhjused Suurem vajadus väärismetalli järele. Ülikkond tarbis üha rohkem idamiaiseid kaupu (vürtsid, siid, lõhnaained) Genova kaupmehed hakkasid kontakti otsima Pürenee poolsaare riikidega.
(Tammekann et al, 1930) Peamiselt teenivad gröönlased elatist kalastamisega ja loomade küttimisega. Olulisel kohal on ka maavarade kaevandamine. Tähtsamad maavarad on krüoliit, pruunsüsi ja plii- tsingimaak. (Aader et al, 1970) Kõneldakse grööni-ja taanikeeli ning enamus populatsioonist valdab neid mõlemaid. Inglise keel on laialdaselt kasutatav kui kolmas keel (http://www.polaarseiklus.com[07.12.2008]). Ajalugu Gröönimaa avastas 10.sajandil Eirikr Raud, kes rajas saarele ka esimesed asulad. Islandi saagade andmetel avastas Gröönimaa aga islandlane Gunnbjörn Úlfsson. (Aader et al, 1970) 1261. aastal sai Gröönimaast Norra kuningriigi osa. Siis toodi Gröönimaale ka kristlus. Pärast peaaegu viitsada aastat Skandinaavia asustused hääbusid. Arvatavaks põhjuseks oli näljahäda 15. sajandil, kui kliima tingimused halvenesid ja kontakt Euroopaga kadus. Loodest rändasid
on usutavad, jääb ikkagi vaidlus selle üle, kas see on võltsing või mitte. Viikingid avastasid Ameerika hoopis teisiti kui Kolumbus, nii-öelda hüppeliselt. Lähtekohaks oli Norra, hüpped toimusid üle Fääri saarte, Islandi ja Gröönimaa. Esimese viikingina nägi Gröönimaad arvatavasti mees nimega Gunnbjörn, kes halva ilma tõttu oli kandunud lääne suunas. Kuid esimene, kes asus Gröönimaale Eirikifjordiks nimetatud lahe äärde Brattalidi nimelisse palkmajja, oli Eirikr Punane. Tänapäeval on täpselt tuntud kaks peamist normannide asukohta, mida nad kutsusid Idaasulaks ja Lääneasulaks viimase suhtes ebaõnnestunud nimetus, sest see paikneb Lääneasulast küll veidi ida pool, kuid ikkagi Gröönimaa lääneküljel. (Ceram 1978:25). Pärimus väidab, et 860. aasta paiku viis tuule kursist kõrvale kaks laeva üks oli teel Hebriididele ja teine Fääri saartele ja need avastasid senitundmatu saare, Islandi
annaabi.ee 
