1-1,5-aastane laps suudab jälgida asjade liikumist, kui ta näeb seda oma silmaga (samas ei oska ta otsida asja, mille paigutamist teise kohta ta ei näinud); oskab osutada ühele kehaosale; leiab paarid; oskab leida eseme pildil; osutab pildil õigele esemele; suudab kahte mõtet järjestada ning mitut tegevust ühendada; jälgib inimesi ja matkib neid. 2-3 aastase lapse mõtlemist ja mälu iseloomustab Einoni (2000) sõnul järgnev: Leiab üles kaks ühesuguste omadustega eset; saab aru mõistetest „suur“ ja „väike”; leiab esemele värvuse järgi paarilise; saab aru mõistetest “üks” ja “palju”; teab, mida tähendab „sisse“, „peale“, „alla”; tunneb ära asju, mis teevad häält – näiteks kui teha „auh“, siis laps teab, et see on koer, kes nii häälitseb; nimetab pildil olevat tegevust;
mõjutab lapse arengut ja mida meie kui vanemad saame teha, et laps oleks tulevikus õnnelik, leidlik, nutikas, arukas, hea suhtleja, abivalmis, lahke ja rõõmus inimene. Kasutasin viite raamatut ja ka tutvusin internetimaterjalidega. Esimesena lugesin Peter K. Smithi, Helen Cowie, Mark Blades'i raamatut "Laste arengu mõistmine". Raamatu tegid huvipakkuvaks arvukad näited ja lastega läbiviidud katsed. Järgmisena tutvusin raamatuga, milleks oli Dorithy Einoni "Meie tark laps". Selles raamatus on palju õpetlikku lapse arengu kohta ning soovitusi, milliseid mänge mingis eas mängida. Raamatut oli kerge lugeda. Kolmandana valisin Toivo Niibergi ja Mare Linnase "Laps läheb lasteaeda" ning seda seepärast, et tavaliselt on lasteaed esimene keskkond väljaspool kodu, kus laps pikema aja päevast veetma peab. Eelnevalt olin juba lugenud Johan Huizinga teost "Mängiv inimene" - kultuuri mänguelemendi määratlemise katse
1-1,5-aastane laps suudab jälgida asjade liikumist, kui ta näeb seda oma silmaga (samas ei oska ta otsida asja, mille paigutamist teise kohta ta ei näinud); oskab osutada ühele kehaosale; leiab paarid; oskab leida eseme pildil; osutab pildil õigele esemele; suudab kahte mõtet järjestada ning mitut tegevust ühendada; jälgib inimesi ja matkib neid. 2-3 aastase lapse mõtlemist ja mälu iseloomustab Einoni (2000) sõnul järgnev: Leiab üles kaks ühesuguste omadustega eset; saab aru mõistetest ,,suur" ja ,,väike"; leiab esemele värvuse järgi paarilise; saab aru mõistetest "üks" ja "palju"; teab, mida tähendab ,,sisse", ,,peale", ,,alla"; tunneb ära asju, mis teevad häält näiteks kui teha ,,auh", siis laps teab, et see on koer, kes nii häälitseb; nimetab pildil olevat tegevust;
annaabi.ee 
