Teise loo ajal lisandus Preziosoga ka suurmeister Rein Rannap. Esitusele tuli „Kolm allegooriat ajast ja igavikust”. See osa kontsertist oli minu vaieldamatu lemmik. Juba esimeste klahvipuudutuste ajal tundsin pisaraid silma valgumas. Terve loo ajal olin täielikult muusika hõlmas. Lookompositsoon oli minu jaoks paigas. Äärmine lihtsus, selgus ja vaikus valitsesid nii meloodias, harmoonias kui kui ka pala ülesehituses. Leidsin seda lugu kuulates sarnasusi oma lemmikpianisti Ludovico Einaudi lugudega „Divenire” ja „Nuvole Biance”. Minu arust oleks võinud antud pala jätta lõpulooks. See oleks olnud võimas mind meeldejääv kontserdi lõpp. Peale lühikest vaheaega tuli esitlusele „Kellapomm ja pommikell” (2008) või nagu Rein Rennap selle loo pealkirjaks ütles: „Pommikell ja kellapomm”. Eelneva looga võrreldes jäi see pala veidi lahjaks, kuid kõlas siiski väga võimsalt ja kaasahaaravalt. Terve loo vältel jälgisin klaverikaane
20 17.2 17.2 10 0 Joonis 5. Filmimuusikutega seotud filmide ära tundmine 2.1.6. Küsitluses mitte mainitud filmimuusikute tundmine Küsitluses mitte mainitud filmimuusika kirjutajaid tunti ära kolmeteistkümnel juhul viiekümne kaheksast. Heliloojaid tunti ära vähem neidude hulgas, kes suutsid välja tuua kolm erinevat filmimuusika loojat. Noormeeste hulgas tunti seitset erinevat filmimuusika loojat. Neidude ja noormeeste teadmised kattusid Ludovico Einaudi osas, kes kirjutas muusika filmile ,,1+1" . (vt tabel 1) Tabel 1. Küsitluses mitte mainitud filmimuusikute tundmine Neiud Ludovico John Elton Einaudi John Legen (2x) d (2x) Noormehe Ludovico Philip Yann Nino Dmitri Ennio d Einaudi Tiersen Rota Sostakovits Morricon
(488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Apenniini poolsaare pikkus põhjast lõunasse on l126 km. Itaalia on valdavalt mägine maa. Piki kogu poolsaart kulgevad Apenniinid, põhjaosas asetsevad Alpid. Itaalia randu uhub 5 merd: Aadria, Joonia, Türreeni, Liguuria ja Vahemeri . Itaalia asukoht maailmakaardil ning Euroopas. Presidendid Läbi Aegade: 1946 Enrico De Nicola 1948 Luigi Einaudi 1955 Giovanni Gronchi 1962 Antonio Segni 1964 Giuseppe Saragat 1971 Giovanni Leone 1977 Sandro Pertini 1985 Francesco Cossiga 1992 Oscar Luigi Scalfaro 1999 Carlo Azeqlio Ciampi 2006 Giorgio Napolitano(pildidl) Riigikord Itaalia on unitaarne vabariik. Kehtib 1948.a. põhiseadus. Riigipea on president. Seadluseandlusorgan on kahekojaline parlament (Saadikutekoda ja Senat). Presidendi valivad 7 aastaks parlamendi mõlema koja ja maakondade esindajad, parlament valitakse üldistel ja
annaabi.ee 
