eidekest) EIDEKE (hirmunud tüdrukule) Miks sa kardad, armas laps? Jää minu juurde. Kui sa majas kõik tööd ära teed, läheb sul hästi. (Vaatab tüdrukule otse silma) Vaata ainult, et sa mu aset hästi kohendad ja hoolsalt patju klopid, nii et suled lendavad. Siis sajab maa peal lund: olen ju lumeeit. TÜDRUK (seisab veidi aega vaikides, kuid siis võtab ennast kokku) Olen nõus sinu juurde jääma. III pilt Eidekese majas. Magamistuba, tüdruk klopib patju. TÜDRUK See töö polegi nii lihtne, kuid see-eest on siin parem elu kui ma oleksin osanud unistadagi. (Tuppa astub lumeeit,vaatab alguses klopitud patja, siis tüdrukut.) LUMEEIT (lahkelt naeratades) Sa oled tublit tööd teinud, kuid mulle tundub, et miski vaevab sind. TÜDRUK (kurvameelselt) Mind vaevab koduigatsus. Kuigi mu käsi siin hästi käib, ei suuda ma siia kauemaks jääda. Tahan üles omaste juurde tagasi. (langetab pea)
statavad hälli-, hüpitus- "Lapsepõlve kungla" värsikogumik 1923 a. tatud ohtralt kõlakujun- "Upa, upa oalilli" valimik luuletusi 1972 a. dusi ja kordusi. Rõhutas arendamisel. e illustreeritud didaktilisiPiltvärsslood: "Pambu peedu", "Seene-Mikk ood on mängulised, fan-"Piripilli-Liisu" 1906 a. oni- ja sõnakoomikaga Valimik: "Lõhkiläinud Kolumats" 1979 a. ppetlikkus epõhimõte "Kalevipoeg", "Suur Tõll" 1928 a. iialdustega (nt. Piripilli- Värsid: "Lapsed tuppa", "Eidekese unenägu e märgatav areng nii kvalitatiivses, kui kvantitatiivses mõttes. diga neljkordseks. Kättesaadavaks muutus maailmakirjanduse eesti- ujunes välja ulatuslik ja sisukas lasteajakirjandus, ealine ja sooline useks ja rahvuskirjanduse hinnatavaks osaks. Looming keel, põnev sündmustik"Inderlin" reisikiri 1920 (2001 Tartu) muinasjutulise elemen-""Nukitsamees" 1920 ("Laste jutud" 1987
raskemad, kui tulle, mõlematel olid kahtlusohked. Pärast ülemal jutustatud külaskäikuolid aja rüppe veerenud. Oli saabunud kevad, puud õitsesid, lilled ka, lumi oli ära sulanud, linnud laulsid. Tammiste veskil olid minevatalvised linad kujutud, uhutud ja kapsataimed istutatud. Õues oli soe ilm, päike säras ja kuivatas viimaseid talve veepiisku.Vana Riinuga oli teisiti , selle rinnus matsid paksud lumehanged rõõmu ja rahu kinni ja hirmu-ahastust mässasid vaese eidekese põues, nagu kesk parema talve aegadel. Hinn ajas ka aegajalt kosjajuttu selgemalt ja kindlamalt, poisi pea hakkas püsti ja kukklasse tõusma. Miina, aga ei saanud midagi aru, mis emal viga on, miks ta poisi vastuhaugutamist ja suur suud kannatas. Miina pani Hinnu proovile, ja küsis eidelt kas ta ikka on nii tasane ja hea, Miina hakkas suure häälega naerma, kui Hinnu paariminemisest nimetas, ning mida pahasekmaks Hinnu meel muutus, seda enam Miina naerma hakkas.
Näeme ka seda, et pikad lood on väga tihti kokku pandud lühikestest lugudest. "Karge meri" - loodusromantika karmimaid pooli, asetub 30ndate rannakirjanduse konteksti "Toomas Nipernaadi" hakkab rööbituma Ekke Moori romaaniga ja on isegi retseptsioonis hiljem näha eelistamist. EM puhul on Peer GYndilik eksistentsiaalne rännak rohkem välja joonistunud. Ideaalne Gailit võiks olla romantiline, kõrgstiilne autor. Ta ei ole mingi rahvalik romantika, mis kasvab välja eidekese jutukestest. Kõrgstiilne novellromaan, kus rändaja liigub ringi looduses, ideaaltekstis tehakse nalja, esitatakse mõtteid elureaalsuse ja poeetilise reaalsuse asjus ja kokkupõrkes. Kui ideaalsetest tükkidest teose kokku paneme, saame "Toomas Nipernaadi". 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) 1923 Looming (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner, Semper) 1925 Kultuurikapitali seadus 1927 algavad Looduse romaanivõistlused 1935 Raamatuaasta
Kui Hippolytos koju pöördus, kiindusid isa ja poeg üksteisesse. Phaidrast ei teinud poiss aga välja, kuid Phaidra oli hullupööra Hippolytosesse armunud. Phaidra ei näinud oma meeleheitlikus armastuses muud väljapääsu peale surma. Phaidra rääkis oma kavatsusest vaid vanale hoidjale, kes kohe Hippolytose juurde tõttas. Eideke palus Hippolytost, et too Phaidrat vastu armastaks, kuid Hippolytos oli vihane. Ta läks aeda, kus Phaidra oli, kuid ei pannud naist tähelegi ja karjus eidekese peale. Hippolytos lahkus, eideke oli tema sõnade peale kohkunud ja niisamuti ka Phaidra. Nad läksid majja, kuhu mõni hetk hiljem jõudis ka Theseus tagasi. Theseus astus õue, naised järgnesid talle ja teatasid, et Phaidra olevat ennast tapnud ja oma kätte Theseusele kirja jätnud. Pärast kirja lugemist tahtis Theseus Hippolytose ära needa. Too tuli aeda ja Theseus mõistis ta süüdi. Hippolytos aga väitis, et on süütu. Poeg läks minema, ta kihutas merekaldal
annaabi.ee 
