Kordamisküsimused: Mõtlemine 1. Milliseid representatsioone kasutate, kirjeldades filmi vaalade elust? 2. Milliseid mõtlemise elemente kasutatakse ulmejuttude lugemisel? 3. Miks esineb laste hulgas eideetilist kujutlemist (fotograafilist mälu) rohkem kui täiskasvanutel? Laps kasutab vähem mõisteid, ei lähe mõttesse nii sügavuti sisse kui täiskasvanud- fotograafiline mälu on u 5% lastest, täiskasvanutel on see alla 5%. 4. Kumb linn asub Pärnust kaugemal kas Jõhvi või Petseri? Mida teete siis, kui konkreetne kilomeetrite arv ei meenu milliseid vaimseid operatsioone sooritaksite? Mentaalse kaardi/kujundi loomine ajus ja selle põhjal otsustamine. Ka isiklik kogemus.
oma teadmistega. Suudad kujutada asja erinevates asendites ja tegevustes. Mida rohkem on objekti muudetud seda keerulisem on mõelda seda algasendisse. Mõtteline kujund on samamoodi ruumiline nagu reaalsuses. Kosslyn mentaalse skaneerimise katse Inimesel palutakse meelde jätta mingi kaart ja pärast joonistada see sama kaart. Mida pikem maa mingi punktini seda kauem läheb ka mõttes. Ruumiline dimensioon säilib ka mõttes. 4. Miks esineb laste hulgas eideetilist kujutlemist (fotograafilist mälu) rohkem kui täiskasvanutel? Eideetiline (fotograafiline) mälu esineb siis, kui me suudame mõnd objekti pärast lühiajalist pilguheitu täpselt meenutada. Me imetleme täiskasvanuid, kes seda suudavad, kuid paljudel lastel on see omadus loomupäraselt olemas. On tehtud katse, kus 1315 aastased lapsed suutsid vastata piltide kohta, mida nad olid 30 sekundit vaadelnud, detailsetele küsimustele. Nt: Mitu triipu oli sebral all paremas nurgas
hoiakuid ning seisukohti. Fantaseerimine reaalsuse moonutamine ja muutmine pingete alandamiseks. 16. Kujutlus ja fantaasia. Mõlemad on psüühilised protsessid, kui inimene loob oma mäluandmete põhjal objektidest või olukordadest psüühilise pildi. Tähtis aspekt on, et see toimub ilma vahetu ärritaja mõjuta, erinevalt aistingutest. Kujutlused on üldistatud ja vähem detailsed, kui just ei esine eideetilist mälu, mille puhul inimne kujutleb detailselt. Kujuluse oluliseks tunnuseks on, et peab eksisteerima varasem kogemus, mis on jätnud maha mälujälje, mida saab uuesti aktiveerida. Fantaasia puhul saab inimene kujutleda seda, mida ei ole varem otseselt esinenud. Siiski, saavad kujundid ainest reaalsuselt. Neid kombineeritakse ja taastatakse uut moodi. Fantaseerimiseks on välja toodud sagedasti kasutatavaid võtteid:
annaabi.ee 
