Kultism ahk kulteranism ehk gongorism on eriti peen, erudeeritud, kujundlik stiil; viskumine maailma meelelisse olemusse, asjade „sisse“ minek luules, ohjeldamatu kujunditele või kujutlustele andumine, seejuures objektide nähtumusliku külje jäägitu usaldamine; keeleline väljendus, mis on suunatud sõnadele, keelemängule, „otsitud“ kujunditele. Kontseptism (hispaania keeles conceptismo, agudeza de concepto) on paradokslik, ideedega mängiv stiil; seob eideetilised- ideelised (kreeka sõnast eidos) kujundid mõistete ehk kontseptidega kaineks selguseks. Francisco de Quevedo (1580 – 1645) Tõlkinud Jüri Talvet (1987) ÜHELE TRÜKITUD TRAKTAADILE, MILLE KEEGI HIRMUÄRATAV LOBISEJA KIRJUTAS ÕPETATUD STIILIS1 Sain lugeda ma koidikute algeist ja päeva raugest, rammast sädelusest ja tunni tuleriidast, ehitusest ja tõusust, roosjalt õhetavaist palgeist ja purpurist ja lõkkeist verevvalgeist
kirjeldada. 2.4INTELLEKTUAALSED TUNNETUSPROTSESSID: MÕTLEMINE JA KUJUTLUS KUJUTLUS on psüühiline protsess, mille käigus luuakse objektide ja olukordade psüühiline kujund mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelundile. Kujutlust saab inimene ise muuta ja vahetada, hallutsinatsioon aga on pealesunnituma iseloomuga. Kujutlusvõime ebatavaliselt väljaarenenud näiteks on EIDETISM. Selle võimega inimestel tekivad eideetilised kujundid, mis on tajuga oma selguselt ja detailsuselt võrreldavad, kuid ei tule aistingute andmetest vahetult, vaid tuginevad mälule. MÕTLEMINE on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstrakne tunnetamine mõistete ja kujundite aluses. Otstarbe kohaseks käitumisek on tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole. INTUITSIOON rajaneb varasemate teadmiste/kogemuste kiirel ja teadvustamata läbitöötamisel.
paraneb nende meenutamine olulisel määral. See fakt võib olla paremini seletatav leviva aktivatsiooni mudeliga (Collins & Loftus, 1975), mille kohaselt määrab semantiliste suhete võrgus sõlmede omavahelise kauguse ära mõistete semantiline lähedus/ kaugus. Püsimälu puhul räägitakse salvestatava info kodeerimise modaalsusest. Nii eristatakse lingvistilist (sõnalist) koodi, kujundilist koodi ja motoorset koodi. Kujundilise kodeerimise erijuhuks loetaks eideetilised kujundid, kestvad detailsed pildid, mida mõni inimene suudab mälust esile manada. Ka tavaliste kujundiliste võimetega inimene on suuteline kujundeid mälust reprodutseerima ja nendega opereerima, neid skaneerides ja mõtteliselt pöörates. Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu seostuvad deklaratiivse (tean seda) ja protseduurilise (tean kuidas teha) teadmisega. Viimast nimetatakse ka implitsiitseks ehk
annaabi.ee 
