Ta sündis Calcuttas jõuka bengali usureformija peres, õppis Inglismaal õigusteadust ja andis oma panuse India vabadusvõitlusse Briti koloniaalvõimu vastu. Tuntuim teos on lüüriline proosaluule raamat "Gitandzali" (1910). See annab edasi luuletaja loodusfilosoofiat ja paistab silma looduse isikustamisel põhineva metafoorika rikkuse poolest. Ta on ühena esimestest Ida kirjanikest avaldanud mõju Lääne kirjandusele. 11 -----Tule, nagu oled. Ära viida ehtimisega aega. -----Kui Su palmitud juuksed läksid lahti, kui lahk pole sirge ja pihikupaelad pole kinni, mis sellest. -----Tule, nagu oled; ära viida ehtimisega aega. -----Tule kiirel sammul üle rohu. -----Kui puna tuleb kastest Su jalgadelt ära, kui kellukesevõrud lõtvuvad Su jalgadel, kui pärlid pudenevad välja Su keest, mis sellest. -----Tule kiirel sammul üle rohu.
hakkama sai ei olnud kuritöö skaalal ei suurem ega halvem ning seaduse järgi (mida Nora ei mõsita, et kuidas on oma pere päästmine seaduse vastane kuid Krogstad vastab, et seadus põhjust ei küsi) kui paber kohtusse viia mõistetaks Nora süüdi. Krogstad võttab asjad kokku sellega, et kui teda veel kord välja tõugatakse võttab ta Nora endaga ja lahkub. Lapsed naasevad kuid šokis Nora saadav nad oma tuppa. Üritades oma mõtteid mujale viia kuuse ehtimisega siseneb tuppa Helmer kes on suure kuhja pabereid toonud linnast. Helmer küsitleb, et kas siin just käis keegi ja kohe Nora vale peale oskab seda väljakutsuda ja teab ta, etKrogstad käis teda palumas tema eest kostma ning rõhutama, et tema ’lõoke’ ei tohi valetada. Sii räägib ta kuidas Krogstad omal ajal allkirju võltsis ja kuidas team atmosfäär tööl talle halvasti mõjub ning on plaanid ta lahti lasta. Veel
Kristlus seostas keskajal haljast puud paradiisipuuga. Peale kuuseokste on samatähenduslikud olnud kadaka ja muude igihaljaste okaspuude oksad. Paljude muudegi pühade juurde kuulub elujõu ja tervise sümbol elavate okste näol: urvad lihavõtete ajal, kased lihavõtete ja jaanipäeva ajal, mardi- ja kadrivitsad, jõuluvana vits. Kõigi nendega löömine tagab jõu. Ajaleht kirjutab jõulupuudest Põltsamaal ja Jõgeval: "Kui asulad piirduvad põhiliselt ainult jõulukuuse ehtimisega, siis linnades kaunistatakse veel ka ühiskondlikke hooneid ja teeäärseid puid. "Jõuluvanikuid on meil kokku üle 70 meetri. Kesklinnas on valgustatud postide külge paigaldatud üle 40 lumehelbekujulise või kuusnurkse tähe. Meil on vana ja ajalooline linn, seetõttu oleme dekoratsioonide puhul jäänud klassikaliste valgete pirnide juurde. See sümboliseerib põhjamaist külma ja jääd," rääkis Inge Angerjas. "Varasematel aastatel oleme korraldanud ka vaateakende konkursse
annaabi.ee 
